käisin jälle üle pika aja orkestriproovis ja kui tavaliselt olen sealt lahkudes positiivses meeleolus, siis täna olin ma nukker. kurb oli mõista, et see, mida ma olen õppinud ja nüüd juba 10 aastat arvanud end oskavat on hakanud kaduma, sest elul on teised plaanid olnud ja nii olen ma sellest võõrdunud. kahjuks pole flöödimäng nagu jalgrattasõit, mille õpid ära ja oskadki, seda on vaja soojas hoida, aga ma pole seda nii mõistnud ja nõnda olen ma väga roostes.
ma arvan, et nüüd on väga viimane aeg end uuesti kätte võtta ja enda lõbuks harjutama-mängima hakata.