väsinud, tüdinenud, vastik ja paha.
ja ma tean, et ehkki ma olen arvanud ja öelnud, et olen oma pärnu suvest üle saanud, tean ma, et pärnu on hetkel siiski ainus, mis mu tuju parandada suudaks. läheks kasvõi kohe.

"tunni alguseni on jäänud kaks minutit" ja seejärel "õpetaja, äkki peaks talle kiirabi kutsuma". jah, ma jäin kooli koridoris magama. see oli performance.

OI JAHHHH

pannkoogid, tuli pliidi all ja õues tappev külm.
ma nii armastan neid hommikuid. mitmendat korda ma seda juba siia kirjutan? see on juba nagu minu pärnu blogi :D
reede oli maagiline. pärast kooli saatsin marise bussi peale ja sain siis mirjamiga kokku. lilles trolli oodates sadas taevast natuke dušši alla, aga ühtlasi oli üsna soe ja hea. kui mirruga kokku saime otsustasime, et kohvicum is da place ja läksime sinna märatsema(khmm.. mir lõhkus lillepoti ära :( ). kohvicum oli niiiiiii ilus. niiii rikkalik, MAAGILINE. õhk oli vihmast endiselt pisut udune, samas paistis päike ja suitsutoss oli nii abstraktne. imestasime, kuidas inimesed muutuvad ilma eriliste mõjutusteta, jõime oma teed(seekord 10 eek) ja sõime oma saiakesi. bussiga koju sõites paistis päike ja samal ajal sadas lausvihma, taevas oli ühtlaselt tumehall ja puud olid kullakarva rohekad. imeilus oli see taaskord. jõuan koju, vahetan riided ja oijahhhhh, mõnuus. teen facebooki lahti ja silmad tahavad pimedaks jääda. tuled pärnusse või saad tappa. loomulikult ei lase ma sellist asja endale kaks korda öelda. kolme tunni pärast ÕNNELIKULT pärnus, comarketist rikaste joogi komponendid ja ladies night@ my place. küll oli hea. metsikult gossipit, littimist, tähtsaid jutte, masterplane. ma armastan teid, lirwad.

üks koogitükike tundub liiga armetu, kaks on ka ikkagi kuidagi vähevõitu. ahh.... perssse kah, mul oli sitt päev! läheb 3.
ei, ma ei mõtle enesetapumõtteid. ja mu tervise ja lähedastega on kõik korras. no worries. asi on palju lihtsam(aga sada korda keerulisem) ja sügavalt minu enda probleem. aitäh.

ükskõik mida ma ka ette ei võtaks - ma armastan kolmapäevi! ilus olemine pärnus, natuke nukker, aga ilus. ja nüüd on rahulikum, natukeseks vähemalt.

tagasilöögid on halvad ja üks selline lõi mu täna mõneks hetkeks ikka korrrralikult rivist välja. praegu on veel väga vara alla anda ja ma tõestan end ikka korralikult enne kui ma seda teen. loodan parimat, kardan halvemat.

pärnu (suve) fenomen on küll selleks korraks talvepuhkusele läinud, aga minu pärnu armastus talvepuhkusele minna ei kavatsegi.
getteri juures sain aru, et asjad ei liigu iseenesest ja võtsin end lõpuks kätte. mõtted on positiivsed.
AGA soooooo many questions. siiiski.. õhtune olek oli vaba ja õhkkond nii kuradi super. kurb, et ma omleti põlema panin.

milline õnn. mu kodu, mu voodi, mu stalkeri aken. mu iidvana arvuti, külm korter, ILUS ELU.
kui sammud jõudsid pärnusse helistasin laurale, kes oli niisama rõõmus kui mina ja plaanid õhtuks said tehtud. kodus nautisin seda valgust, olekut, lõhna ja no kõike mida sai. kiire külastus si-sisse ja siis koju, laskma sisse neid vanderselle kes mu uksetaga kükitasid. kui hea. ruttu pesus, asjad, getteri juurde ja siis see tüüpiline 5 tunnine sättimine-facebooki stalk-gossip-läbirääkimised. kiire käik port arturisse väga vajalike pükste järele. "oi kuule see nagu kukkus just siit seinalt alla." ja pool tundi aegavõttev rataste lukust lahti tegemine, sest nii kurb kui see ka poleks, olek oli juba švipsine ja nalja oli nabast allapoole ka veel. bandiidid, toit ja pudelid avanegu. ja kui jõudsid kohale ka kõik ülejäänud semud oli tuju niiiiihea niihea. today's tonight tonight's today today's tonight. mis köögipidu see siin on? ja siis sugarisse, sest seal oli ikkagi OTT LEPLAND. või noh, keda me lollitame, pianist oli kordades tähtsam. kui kurb, et neid ei näinudki. drama queen. see oli niiii alatu! x 2395890439052. kümnepealisest seltskonnast seadsime sammud tagasi viimasena ja kahekesi. ilusad jutud teel ja oi kui kohale jõudsime oli üllllatuuus aroomide näol. kõige imelikum öö mis olnud on. jutud geikoertest, akrobaatika vabakavast, getter on vist gei, sa tahtsid näha välja nagu ženja? KUI sündmusterohke, teguderohke, emotsiooniderohke õhtu. jaaaaaaaa, ma armastan teid endiselt!

jalutasime mirjamiga kesklinna tema prillidele järele ja arutasime selle käigus kogu maailma filosoofiat. rääkisime rääkimata jäänud aga väga olulisi jutte suvest ja lihtsalt olime jälle koos. kui tore! ta prillid on trippivad. mulle umbes täpselt topeltkanged, ma vist ei leiagi inimest kellel on mulle parajad prillid.. sest ma näen! igaljuhul siis ta oli peaaegu nagu kivis ja seletas mulle mida ta kõike näeb.
avastasin täna, et ma ei tea kes ma olen ja mida ma tahan ja miks ma olen. noh, ei avastanud, aga see hakkas jälle kriipima, sest igal nurgal räägitakse karjäärinõustamistest ja mul on nagu... wtf? karjäär? ma olen 17, selleni on sadamiljon aastat aega ju, ma ei jaksa veel mõelda nii keerulistele asjadele. ja siis ma lihtsalt olengi, elu lõpuni. kulgemispsühholoogia(tervitan kärt käeselit, nüüd ma vähemalt tean, kuidas seda nimetada, mida ma mõtlen ja teen).

kui muhamed mäe juurde ei lähe tuleb mägi muhamedi juurde.

ehk siis, laupäeva õhtul tuli pärnu minu juurde. suuuuur jällenägemisrõõm. siis kärdi juurde, kohtumine ülejäänud muskadega. traditsiooniline 2 tundi aega võttev "minemise" protsess -> sättimine, tervitusshotid ja oiiii kui hea olemine. teekond, kaaperdasime takso ja jõudsime kohale nagu me ikka. kiire käik korterisse kuhu pikemaks jäämise soovi aga paraku ei tekkinud. õlled protestis ja siis reis mööda linna. külm ja natuke väsinud. koitis, et suvi on läbi, enam ei ole nii, et terve linn on pidu täis. kurbushetk, uued semud, pikad armsad jutud ja lõpuks kojusõit.
kõige ilusam üllatus mis olla sai, aitäh teile. and once again - i love you.

kõva võitlus iseendaga. suuur tahtmine alla anda, lihtsalt minna tagasi ja olla... aga milleks? ma tean, et pean püüdma ja küll ma varsti jälle ära harjun, aga suvi oli pikk ja nii mõnigi puges hinge. üritan iseendale vastu astuda, et nii ei saa kinni olla kõiges. aga rääkige seda mulle siis kui iga nurga peal korrutatakse et suvi on läbi jeeeee sügis ja isegi muusikatunnis laulame laule mis tuletavad meelde pärnu suve ja nutt tahab vägisi peale tulla. aga ma ju ei nuta kodust väljas.