there goes the two thousand and nine

ma lihtsalt pean vooluga kaasa minema ja kokkuvõtte tegema.

aasta algas väga hästi, tutvusin paljude uute inimestega ja pidutsesin, millele järgnes pikk tüli vanematega ja koduarest, noh, see oli negatiivne. aga edasi läks kõik ainult ülesmäge. õppisin õmblema. suutsin üsna edukalt lõpetada üheksanda klassi ja veetsin väga meeldejääva suve, mis sisaldas norra külastusi, laulupidu, pikka-pikka pärnu aega, naeru, pidusi ja ühesõnaga kõike seda, mida ühele siis-veel-viieteistaastasele-aga-põhimõtteliselt-juba-kuueteistkümnesele teha meeldis. pidasin toreda sünnipäeva oma lähedasemate sõpradega. alusatsin kümnendat klassi. ja veel palju-palju uusi tutvusi, avastasime chicago, hakkasin tihti käima bändikas, millega kaasnes veel uusi ja lahedaid tuttavaid. aasta lõpus otsustasin teha väikese muudatuse oma elus ning vahetada kooli. kas see kujuneb heaks või halvaks - we'll see.
kindlasti olen palju muutunud ja muutun veel. tunnen, et olen vanemaks saanud, kuigi, tuleb tunnistada, et endiselt meeldib mulle teatud seltskonnaga naerda liiga lapsikute asjade üle.
mis mulle kümnendist meelde jääb? kooli minek, 9/11 katastroof, pärnu elu, väänasse kolimine, majanduskriis ning ei saa vist märkimata jätta ka michael jacksoni surma.
uuelt aastalt ei oskagi midagi erilist oodata. tõenäoliselt seisab ees palju muutusi ja loodame, et it will be a great time. unistame praha-viini road tripist ka, see lihtsalt peab hea tulema.

what more can i say.

Kaunist aastavahetust!

rahvusvaheline õhtusöök. eestlaste ülekaaluga. lisaks veel norra ja pärsia keelt. ja kõik meenutasid kedagi.
ja noh, kui kai süüa teeb, siis tuleb arvestada, et ees ootab vähemalt 7 käiku, hullud eelroad, supp, kalkun, eesti jõulutoidud ja siis kolm erinevat kooki + jäätis. 3 tundi lauataga ja siis diivanil pikali "ma hakkan kohe oksele". aga see kõik oli ilus, kodune ja armas. ja veel jõulukinke ja püssirohuga komme.
terve pühade aja pole mitttemidagiii teinud, või noh, kui nsm lebotamist ja olemist saab tegevuseks nimetada siis olen. homme veel kohustuslik poodidering ja teisipäeval koju. oh kuidas ma seda juba ootan. igatsen oma sõpru, chicagot, lolle nalju ja oma voodit.

24

jõuluõhtu. mitte just üleliia põnev minujaoks, aga eriline. kohe päris kindlasti eriline. lõime end üles, sõitsime snertingdali, minu norra vanaema-vanaisa juurde ja sõime riisiputru suhkru, kaneeli ja võiga, mis oli üleootuste hea. seejärel elu esimene jõululaupäevane käik kirikusse. norrakeelne püha öö ja 45 minutiline elu üle järelemõtlemise aeg. tagasi bestefari juurde, kesise valikuga norra jõululaud, tantsimine-laulmine ümber kuusepuu. emotsioonid, palju-palju emotsioone! kingitused, mida oli rohkem kui lootsin, sest tegelikult paljud ju ei teadnud, et ma jõuludeks norra sõidan. ilmselgelt liiga palju suhkrut, kofeiini ja glükoosi, tagasiteel koju oli väga väga paha olla.

eile oli lille jule aften, mille veetsime emaga kuuske ehtides, viimaseid kingitusi pakkides, veini juues ja küüsi lakkides. omamoodi idüll, pole emaga nii kaua koos midagi kahekesi teinud.

täna ootab mind ees tavalisest väga erinev jõuluõhtu. parem oleks, kui see ei muutuks igavaks.

i norge, igjen

ärkasin hommikul telefoniäratuse peale, saamata aru, mis toimub, panin selle kinni, vaatasin ringi, mõistsin, et olen norras ja olin unustanud äratuse maha võtta ning magasin edasi. 5 tunni pärast äratas mind kai ja ütles, et läheb poole tunni pärast jõulusisseoste tegema ning kas ma tahan ka minna. otsustasin ennast üles ajada, pesin, sõin. see oli mu elu esimene christmas shopping, nii kummaline, kui see ka ei tundu. pärnus oli ema alati sellisel ajal tööl ja jõulutoit sai tavaliselt ostetud 24. õhtul. aga täna oli tore. sõitsime linnast välja, suurde poodi, ostsime palju süüa, aitasin kail välja valida osa mu ema jõulukingitusest, istusime kohvikus, sõime kooki ja jõime cappucinot, mõtlesime jõulukuuse peale, aga need ei näinud just liiga ahvatlevad välja, seega sõitsime tagasi koju. naljakas on see, et norras ei viitsi noored vanemaid absoluutselt aidata. ma olen inglike, kui aitan toidukotid autost tuppa tassida või panen oma nõud ise masinasse.

eilne päev ei olnud just üleliia hea. peale matet sain aru, et nüüd ongi tabasaluga lõpp, poetasin mõned pisarad, tegin tühjaks oma kapi, andsin ära võtme ning üritasin siis võimalikult salaja ära minna, varjates oma nägu, sest ma teadsin, et muidu tuldaks mind kallistama-musitama ja see teeks asja ainult hullemaks. jõudsin lennujaama ilmselgelt liiga vara. oleks piisanud tunnist enne lendu, ma jõudsin kaks ja pool tundi varem. ja noh, ilmastikuolude tõttu lükati lend kaks tundi edasi. pole midagi mõnusamat, kui 4 tundi lennukit oodata. lennukis olin pressitud kahe eriti paksu inimese vahele, kes mõlemad sõid terve tee. magamisest ei tulnud midagi välja. ja kui koju sõitsin, oli rong täis, nii, et ma lihtsalt seisin püsti see tunnike enne kui kohale jõudsin. aga noh, aitab vingumisest. kodus ootas mind norra "rahvustoit"(?) - pizza grandiosa, mis ei ole just mu lemmik, aga kui natuke lisajuustu ja maitseaineid peale panna ajab asja ära. ja purk veidra maitsega õlle.

esmaspäeval jõime daisikesega shampust, mis reedest alles jäi ning suundusime siis chicagosse, kus on alati hea.

paari nädala tagune pilt. kaks kaunist paradiisitrepil.

how many "i hate sundays" posts do i need?

eile. hmm. naljakas õhtu oli. tavalisest veidi erinev. alustasin jõulupeost, mis oli tegelikult päris armas. kõik tuletavad meelde koguaeg mu äraminekut, PALUN JÄTKE JÄRELE, MA EI KAO JU MITTE KUHUGI! edasi chicago, ringo, marjut, markus, henri. rimi, ühines daisike, vanalinn, väike ebameeldiv vahejuhtum, hes, polymer armsa marise ja paljude teiste uute ja vanade sõpradega, levikas, alissa nunnu korter, pikk-pikk jalutuskäik vanalinnas, et aega parajaks teha kojuminemiseni. ja noh, hommikul sain aru, et ka hea sõber(?) võib mõnikord lihtsalt uskumatult käituda. bussiga koju, kiire joint henriga ja siis tuppa ära ka.

ja ühes suhtlusportaalis ootas mind eriti armas iseloomustus, mis suutis mu otseses mõttes lihtsalt südamest nutma panna.

koolis on pisut nukker. üritan kõigest viimast võtta, samas tuletab see kõik meelde, et paar päeva veel ja siis pean maha jätma oma superhüper klassi, kes olid alguses minusilmis kõik niiii läbi kukkunud, kuid on mulle kõigest kahe ja poole aastaga nii kalliks saanud. tunne on natuke nagu pärnust ära minnes. oootusärevus, tahtmine ruttu teada saada, mis mind ees ootab, samas veidike kurb. mõtlesin sellele bussis koju sõites. mäletan kui pärnust ära tulles lubasin endale, et teen oma elus suuremaid ja väiksemaid muudatusi edaspidi tihemini, et ise oma elu huvitavamaks muuta. no see on siis üks nendest.

positiivsus !

olen täna terve päev närviliselt telefonikõnet oodanud. tundide lõpus käisin juba edasi tagasi, telefon käes ja karjusin: "miks nad siis mulle kohe ei helista ja ei ütle, et nad ei taha mind!" . natuke peale kolme siis lõpuks mängiski mu telefon lemmikut layla meloodiat, ekraanil vilkumas tallinna linna lauatelefoni number. this was it. MA SAIN SISSE! jah, 11. jaanuarist olen pelgulinna gümnaasiumi kunstiklassi õpilane! see tegi mu päeva. sain kokku daisiga, kellele sain kohe postitiivseid sõnumeid jagada. olime roccas, naersime inimeste üle ja sõime. kohtusime henriga, läksime solarisse, kus olid ees juba tarvi, markus ja lizeth, trippisime edasi, nähes teepeal eriti armsaid joannat, annut ja priitu :). hetkeks chicagosse ja koju, rääkides bussis veel mõnnnnaga. ja luban, et terve ülejäänud aasta(2009 on tõesti palju jäänud veel, eks :D) pakatan positiivsusest!

teadmatus lööb nuiaga pähe. tahaks, et oleks midagi kindlat, oleks lihtsam olla.
pelgus läks, noo ma ei tea kuidas läks. homme tean. oleks läinud vägaväga halvasti, kui poleks üht inglit taevast alla sadanud. üritasin üsna korralikku ja klassikalist tööd, sest ei teadnud ju õpetaja maitset. mingi hetk avastasin, et keegi jälgib mind läbi ukseklaasi. ükshetk astus sisse üks kena ja sõbralik noormees ja soovitas mul rohkem värve kasutada ja julgemini teha kõike, õpetajale ei meeldivat korralikud igavad tööd. tõi mulle veel valget värvi ja soovis edu. tegin töö pm täielikult ümber :D. thank god, et akrüülid nii ruttu kuivavad. homme saan vastuse. kui neil häid uudiseid pole võivad rahulikult perse minna kõik ! elämä on ikkagi laiffi.
peale seda sain daisiga kokku. treffasime chicagos paari sõpra, rääkisime rasekest elust ja külmast talvest. siis soetasime rimist paar head piparkooki ning tegime kiired teed kohvicumis. ja siis rutturuttu trammile ja koju.

mulle ei meeldi pühapäevad, eiiiii meeldi lihtsalt. alati see kõige mõtetum kodusistumise päev, midagi teha ka pole ja kui arvad, et kell võiks vabalt juba üheksa olla avastad, et tegelt on hoopis alles viis.
eile sain martini ja kristjaniga kokku. nagu ma neid viimasel ajal eriti harva näeks. me oleme rohkem suhtlema hakanud jälle, mis on positiivne. sõime mäkis kõhud täis, sõitsin prisma ees ostukäruga, läksime tabasallu. jõudsime kallaste poodi täpselt kell kümme. aegluubis joostes saime täpselt kõik vajaliku ostetud. jaanise juurde, jälle. seal olid juba otto, mirjam, dagmar ja jaanis. istusime, rääkisime, jõime. hingasime sisse hallutsinogeenseid gaase, vaatasime south parki. enne kolme läksin koju.
täna olen terve päev koristanud ja tühja pannud. põnev, kas pole?

kohvicum, daisikene ja nunnu maris. araxes, hell hunt, õlu, 285 masterplani, eesmärk käia läbi kõik vanalinna wc-d, proovikas, vein. vingugaas, tõrv ja nikotiin meie ümber ja sees, naer, naer, naer. meil on haiged naljad. tegelikult me olime john lennoni groupied, lihtsalt me oleme nii palju muutunud, et keegi ei mäleta meid. läheb käiku plaan k. mitmes ring meil juba tähestikul on? ei tea, seitsmes. teatraalsus, palju nalju, alkohol, veel vingugaasi. telliskivis aeg peatub. kui ei usu vaata seda suurt kella. pidu pidu, disko. 800 inimese pidu? wtf? siin on 80 ju. ja suupisted ja vein! epic fail. tagasi proovikasse. wasted, viimane layla markuselt. hääletama. haige tripp. pool kuus kodus. ooooh, mul on maailma parim voodi.

viimaselajal ongi kõik nii hästi läinud, et nüüd pidingi natuke feilima. lihtsalt KURAT KÜLL.

tosi natti !

picasso. pablo PICASSO. emotsioonid on laes. lihtsalt raske kõike sõnadesse panna, seega alusran algusest.
5.45 helises mu äratuskell. tund aega varem, kui tavaliselt. tõusin, panin riidesse, pesin hambad ning seejärel viis isa mu kooli ette, kus ootas buss, mid pidi viima TÜG 10. klassi sadamasse. läksime soome, et näha sensatsiooni. laevasõit oli pikk, rootsi laud ja umbes 5 masterplani enne kui kohale jõudsime. vaatasime helsinki põhilisi vaatamisvärsusi ning läksime siis ateneumi - kunstimuuseumisse, kus näidatakse praegu picassot. algul oli tõesti kõik väga segane ja oli keeruline aru saada, kuidas peaksin nägema paaris geomeetrilises kujundis paberil kitarri, aga peale seda kui meie reisisaatja valter seda mulle natuke selgitas oli see kõik lihtsalt niiiii huvitav. valter oli üldse huvitav. ütleme nii, et picasso oli nii huvitav, et samas majas olnud traditsioonilise kunsti näitus tundus selle kõrval lihtsalt igav. peale picassot otsustasime karitiga midagi süüa. otsustasime pizza kasuks - tundus kindla peale minek. hui oligi. sinihallitusjuust pitsa peal ei ole hea mõte. ei! iagljuhul, peale seda käisime poodides ning suundusime siis kiasmasse, moodsa kunsti muuseumi, mis oli samuti lihtsalt fantastiline. sinna läheme kindla peale suvel tagasi, luban! tagasisõidul olime jumala laibad, istusime rootsi lauas, rääkisime kaideri ja valteriga kunstist, kirjanudsest ja filmikunstist, mis oli samuti huvitav ning siis olime nii üleväsinud, et otsustasime kristiiniga karaoket laulda, sest noh, mis soome reis see on, kui pole karaoket teinud. esitasime abba - honey honey. lihtsalt mida kuradit?? rutturuttu tulime laevalt maha ja siis bussiga koju. väsinud olen, aga emotsioone on liiga palju. ei saa magada.

muide, see on mu blogi sajas postitus. jah, ma pole pooli postitusi avaldanud, vaid salvestanud need draftsidesse, lihtsalt enda jaoks.

pühapäeval mõtlesime henriga, et läheme paariks tunniks linna, et seltskondlikud olla. see lõppes sellega, et hääletasime 40 minutit, kui lõpuks linna jõudsime jalutasime natuke vanalinnas, istusime pariisis, liitusid meiega daisikene ja ringo ning suundusime chicagosse. chillisime seal tublid 3 tundi, siis korra hessist läbi ja kella poole üheks olin ma kodus. hommikul oli surm. magasin pool tundi sisse, jooksin dussi alt läbi, tegin võikud kaasa ja ruttu kooli. täiesti mõtetu päev. pm lihtsalt istusime tühja ja muusika ajal pakkisime mariga väikeste laste jõulukingitusi(idee järgi olime kontsertil). kodus joonistasin/maalisin veel ja nüüd olen lihtsalt väsinud. vara magama täna.

ladies night out

eile õhtul võtsin suuna linna, sest pidime henri ja daisiga proovikasse minema. aga kuna henri oli siiski end ära külmetanud jõudis tema proovika asemel hoopis haiglasse. igaljuhul sain mina siis haaberstis daisi ja karinaga kokku. käisime läbi daisi poolt, astusime läbi araxesest ning suundusime siis bastionimäele, kus juuuube "peidus" olles avasime õlled. sealt edasi trippisime korra hella hundi ette, kus leidis aset esmakohtumine marisega, kes tundus väga tore :). siiski siiski, tahtsime jõuda veel tabasallu ja väänasse, seega nelja peale kiirustades ütlesime ära väga ahvatlevast võimalusest veeta tunnike-kaks vanalinnas katusekorteris. neljast jäime siiski maha, kuid meid võttis peale takso kes oli meid nõus ka tasuta ära viima. veidi aja pärast olimegi jaanise korteris jaanise, martini ja kristjaniga. jõime, hingasime ja rääkisime. täitsa tore oli, nalja sai. paari tunni pärast liikusime ka sealt edasi, siis juba väänasse. autosi sõitis vähe, seega tegime teepeal oma disko, tantsisime mingeid idiootseid hääletamisetantse, kuni lõpuks keegi meid peale võttis (ma ütlesin, et tantsimisest on kasu !)ja majaette ära viis. sõime natuke, tegime tervitusshotid ning suundusime siis diskole, millest ootasime veidi enamat, aga vähemalt oli meil naljakas magavate inimeste tossusi paelupidi kokku sidudes ja vanu tuttavaid nähes. laulsime, tantsisime ja avastasime karina sala-andeid. kuskil nelja ajal arvas daisi, et võiks koju minna ja seda me tegimegi. tundsime ennast lastena lastes alla liumäest, sõime ja siis lihtsalt magasime. enne üheksat helistas andre, kes soovis ka minu öömaja. istusime köögis, naersime täiesti mõtetute asjade üle(kaasaarvatud andre naer, mis on veeeel idiootsemaks muutunud), rääkisime ja nüüd ta lihtsalt norskab kõrvaldiivanil. minul vist enam und ei tule, tundub küll nii.

lummus

koolinädal pole jälle mitte midagi erilist olnud. eile oli üsna unine päev. joannaga geograafiasse ei läinud vaid istusime spordikompleksis, sõime lastepraadi(mis oli nii suur, et me lihtsalt ei jaksanud neid ära süüa !) ja rääkisime. peale kooli läksin linna, et orkestrini aega parajaks teha, kuid sain siis teada, et see jääb ära ja läksin koju. täna läksin kooli, sain teada, et esimene tund jäi ära(miks ma kunagi selliseid asju meelde ei jäta??), istusime kristiiniga garderoobis, rääkisime koolist ja elust üldiselt. kehalisse ei läinud, vaid sõime pelmeene ja täitsime rõõmsalt(??) oma töölehti. ja siis lihtsalt koju. põnev?? ma usun et mitte :D

ja pelgulinnas võeti lõpuks telefon vastu ! kolmapäeval saan vestlusele minna, peas on nii palju mõtteid ning ootused on loomulikult kõrged, loodan parimat.

olge musid.

Viimane, kuues tund, oli muusika. Naersime end lihtsalt surnuks. Nimelt oleme Daisy, Kersti, Geiri, Käroli ja Eveliniga altid, kes peavad laulma aisakella laulu nii madalat, et isegi Georg Ots ei saaks sellega hakkama. Vahelduva eduga tuli jõulutunde asemele masendav must matus, kus meeskoor saadab viimsele teele kellegi vanaisa. Ebareaalne! Lisaks määras meie kallis Varje juhtlamba (mida iganes see ka ei tähenda...) Selle au osaliseks sai Daisy. Arutasime nii muuseas ka päeva hindeid ja avastasime, et Daisy sai esmaspäevase päeva jooksul ühe ühe matemaatikas ning kahe geograafias. Üritasin üle trumbata - sain kaks kahte! Oma arust oskasin matemaatika kontrolltööd super hästi aga siiskisiiski, tuletagem endile meelde, et Koikson ei ole Sullakatko, kes otsib töödest peidetud punkte. Koikson kirjutab lihtsalt vihikusse fraase - häbi! ; Kuidas nii? ; HÄBI! ...

- Joannakene

ütleks veel niipalju, et matemaatika töös sain tervelt 0 punkti. ma pole vist mitte kunagi suutnud ühtki tööd niiiii halvasti teha :(

täna koolis pm istusin lihtsalt terve päeva. mis teha kui motivatsioon on kadunud. lisaks ei ole mul tehtud kolme füüsikalehte mille tähtaeg kukkus täna. esimene negatiivne perioodihinne?? palun ei !

positiivne on tänase päeva jooksul olnud vaid see, et koolis oli mul piisavalt süüa(tegin võileivad kaasa + sööklas oli hea toit) ja kodus oli toiduks hakklihakaste - mu lemmik. mõni sööb, et elada, mõni elab, et süüa.