iii elu on nii ilus kui kõik on hästi ja kohustusi ei tunne. nädalavahetus oli random ja tore. reedel oli peo tuju aga läksin hoopis magama. laupäeval oli sama olukord, kuni pätu mulle südaööl teatas, et korjab mu autoga üles, viib kariti peole ja toob tagasi ka veel. ja siis ma olin seal mirjamiga twilighti stseene etendamas ja muusika saatel 43696803 korda keerlemas. kaks tundi und ja 4 tunnine raske laulupeo proov. seejärel läksin kristjaniga kompressorisse, kus pressisin peaaegu üksi sisse terve pannkoogi, pärast oli jube haiglane ja paha olla. pärast 2 liitrit õpilasteed ja kohvicumi jutte läksin ära koju magama ka.
täna oli ka tore. "kui päike välja tuleb lähme minema" süsteem töötab ka suurepäraselt ja prismas potte-panne avastada oli niiiii tore.

pole siia ammu midagi kirjutanud.

hästi palju on juhtunud, samas, mitte midagi sellist, mida ma praegu kajastada tahaks. mu elus on mõni muudatus toimunud, hea muudatus minu jaoks.

täna on aga hoolimata -60 kraadisest külmast suurepärane ilm. mul on koolist üllatavalt pohhui. mu kohusetunne on talvepuhkusel ja nõnda otsustasin täna, et praktilist psühholoogiat ja bioloogia järeltööd(viimane võimalus täna) mul vaja ei ole. jalutasin marisega koolimajast välja ja otsustasin minna rocca al maresse, et bussini aega parajaks jalutada ja toita oma nõrkust ilusate ja kallite asjade vastu. korjasin paar ideed, mille kallal nokitsema hakkan ja unistasin niisama oma tulevikust rikkana koos roosa köögikombaini ja kullakarva kastrulitega. siis leidsin ivo nikkolost ühe imelise kevadvihmamantli, mille ma no matter what ka saan ja imetlesin üht viietonnist armani kella.
metsikult palju on ideid õmmelda, aga ma ei viitsi! panen oma peas kokku outfite asjadest mida mul (veel) pole. paraku puudub ressurss ja motivatsioon end kätte võtta ja natuke liigutada end nende suunas.

järeldus on see, et mul on vaja seda 12 tonnist lõunamaa reisi kahele millest perova täna rääkis. et saaks aja maha võtta, puhata, elu üle järele mõelda ja natuke energiat koguda. ja elu oleks hästi ilus.

moeõhtu oli real success, nii palju ilu ja emotsioone ning siblimist ühe õhtuga on alati nii positiivne. hiljem läksime seda kõike veel tähistama ka ja seda toredamaks läks. aga nüüd tahaks olla oma kõige mõnusamas voodis ja magada 3 päeva järjest!

moeshow tekstid ja masterplanid keerlevad peas ja silmades ja kõrvades ning varsti lähen lolliks selle peale. oleme see aasta kaspariga õhtujuhid ning see ei sisalda sugugi vähem stressi, kui ise osalemine. aga mingi ärevus on sees ning mõtteid on ohh, kui palju. lisaks on vaja valmis õmmelda oma kostüüm ja kehrwiederi taaskasutusvõistlusest võtan ka osa. ohh, kaks päeva võiks linnutiivul lennata, reede on niii põneev!
aga nii tore oli pärast kooli josefinega aeg maha võtta ning jalutada läbi sopase vanalinna ning lihtsalt lobiseda.
ja koolis on kõik nii keeruline ja nii palju palju on vaja teha, et ma ei teagi, mis saab.
nii informatiivne kõik.