..mõnele lihtsalt ei sobi see nädalavahetusel kodus istumine.
kell oli 12, kui otsustasime getteriga, et pärnu on nõrkadele ja sõitsime politsei eskordil sindisse, kalli pärdi juurde, keda polnud 23958043 aastat näinud. seal olid meid juba rõõmsalt ootamas veel miljon sõpra ja mõned tundmatud ossid. pidu möödus suurepäraselt. tantsu, tralli nagu peab ja meie traditsiooniline "lõke" siimu ümber sai ka tehtud, iseasi kui õnnelik ta ise selle üle oli. varahommikul leidsime trepi alt kotitäie maizi, mis oli selleks hetkeks juba kulla väärtusega ja muidugi sai see ka kõik ära lahendatud kõik. 3 tundi lükkasime edasi bussi peale minemist ja rääkisime voodis kümnekesi juudinalju, kuni uni peale tuli. bussisõit oli ikka veel purjus ja "ma tahaks tal pea otsast ära lõigata" käis ilmselgelt mu lolli jutu peale. vabandust, kallid sõbrad. karli ja getteriga saabusime minu residentsi, et veel pohmakat edasi lükata, kohvi juua ja end paksuks süüa, aga nüüd on nad lahkunud ja ma istun oma printsessi seelikuga ja mõtlen, et peaks nõud ära pesema. pohmakat saab veel edasi lükata- mul on 80 vol viina. vaatab, mis homme koolist saab..

home sweet home.
eile olin eesti keele tunnis õpetaja. tegime kokku-lahku kirjutamist ja hiljem lugesin karlsson katuselt ette. pärast kooli käisin annaga eatis söömas, sest pärnusse on pikk maa ja pelmeenid on head. see tundus piisav vabandus. seekord rääkisime päriselt kunstist ja kultuurist ning filosofeerisime niisama. hääletades sain ühe targa ja toreda mehe peale, kes on a&a kinnisvara ning reiu puhkekeskuse omanik, aga ta polnud üldse äri ja raha peal väljas vaid armastas tegelikult hoopis suusatamist ja oma perekoda. rääkis mulle, kuidas ta reiu rocki korraldab ja peagi hurtsiga kokku saab, et läbirääkimisi pidada nendega esinema tulemise osas. väga äge. muide ta mõtles ööklubi sugari nime ja kontseptsiooni ka välja. ta väike 6-aastane tütar oli ka autos, kes rääkis mulle oma sõpradest, luges aabitsat ette ning uuris, kas ma ikka meeleheitel koduperenaisi vaatan ning kandis siis ette oma arvamuse kõigist tegelastest. niiii nunnu, üks korralik printsess. koju jõudes valdas mind kergendus ja see tavaline "nagu polekski aega vahepeal" tunne. tegin süüa, jõin õlut ja kuulasin muusikat. siis vaatasin veel troojat, aga poole peal sai uni minust võitu ja uinusin oma romantikalambi oranžis valguses selles kõige mõnusamas voodis.

kui koputad, oled ment ehk siis piiril piiritult priiust ja piiritust. kaks imekaunist päeva lõuna-eestis. käisime alissaga suusatamas ja kõigiga söömas ja kui teised lumega möllasid lamasin mina mirruga voodis ja rääkisime poistest ja elust ja.. poistest. käisime naistega saunas ka ja siis sai rahulikult.. pudelid avada. palju möllu ja kakerdamist ja jutte, jutte, luulet.järgmine päev sai lamada magamiskotiga põrandal mis on ka ütlemata mõnus tegevus ja oh seda rõõmu sellest kõigest. järgmine aasta eksiks veel sinna ära..

mitu mängu korraga ja varsti saan põletada nii.

mulle meeldib, et ma olen jälle rutiini ja möllu sees, sest vahepeal oli tunne, et minust ei saagi enam asja ja jäängi eluks ajaks koju istuma. vene keelt olime juba üle laskmas, kui otsustasime ikka double checkida, et meie nimed kohalolijate nimekirja saavad ja sattusime.. vene keele tundi. mis oli aga lõbus ja noh.. polnudki hullu. pärast kooli läksime mirjami ja erkoga lidosse praekartuleid sööma ja kohvi jooma ja näitustele, kus ma juba käinud olin. aga oligi tore järele mõelda ja uusi asju avastada. erko jättis meid maha ja meie suundusime lindexisse mirru pesu kollektsiooni rikastama ja siis rotermanni, kus on endiselt nii kodune kunne, kuigi dÖÖ oli mingi eelmises elus. aga kõigist maailma asjadest sai räägitud ja lõpuks läksime bussi peale ka ning mirjam läks trenni, oo tubli inimene ja mina tulin ära koju.
homne tõotab ka päris äge tulla, sest ma olen tundmatu kuti sünnipäevakingitus.. ma ei tea päris täpselt veel mida sellest arvata, aga ma olen vapper ja pean vastu. ja kui ma ellu jään siis võib-olla jõuan veel pärnu poistega vabandama ka, oh seda ilu.

ma võiks ikkagi terve oma ülejäänud elu üle lasta sest mulle nii meeldib ülelaskmine. hommikul kui söödud-sätitud sain, otsustasin, et kes õigeks ajaks kooli jõuab, on lohh ja läksin uuesti magama. kui end lõpuks bussi peale vedasin ja kella 9ks lillesse jõudsin, otsustasin oma väärtuslikku tunni aega veel kulutada ja võtsin statoilist veel kohvi enne kui tundi jõudsin. poole tunni pärast selgus, et vene keele õpetajat pole, nii, et läksime mirjamiga veel kristiinesse coffe-ini, sest seal on kõik joogid praegu 1 euro eest! nii toreee. siis pidasin ühe toreda väitluse inkas ja kunstis, kus ka õpetajat polnud otsustasin, et pohhui style is da style ja tegin oma kosmose töö 30 minutiga valmis. siis staaritsesin veel natuke 10 klassi geograafia tunnis, kus aide tubli mind mõnitas ja käisin füüsika järelvastamises, kus selgus, et me mariega peame vist strippariteks hakkama, sest elektrikuid meist ei saa, kui füüsika periood 2 on...
üldse oli terve tänane päev nii rõõmus ja toreeeee et ma võiks iga päev nii hea tujuga koolis olla.. küll maailm oleks üks ilus paik siis.

ma olen seda hetke kolm aastat ootanud. täna, kui issi koju tuli, tuli ta kohe minu tuppa ja tõi mulle.... TOOLI! mul ei ole kirjutuslaua tooli siin toas mitte kunagi olnudki ja koguaeg olen varastanud õe toast või saunast ja NÜÜD LÕPUKS on mul päris enda oma. ilus pruun ja seljatoega :) ma olen niiiiii iii iiiiii röömus!

ee ma olen nüüd kaks päeva koolis ilusaid unenägusi näinud ja kas me nüüd palun palun võiks kevadega pihta hakata?
carrie bradshaw, sokolaad ja mu voodi on mu parimad sõbrad ning ma tahaks väga üht pizza prosciuttot si-sist. tänan.

hometown glory

vaheaeg on praktiliselt läbi ja ma ei tea nüüd mida tahta. ma tahan väänasse minna ja kooli oma sõprade ja rutiini ning stressi sisse, sest omamoodi tekitab see mingi õige tunde ning raske on eksida, kui enamus on minu eest juba otsustatud. ja ma tahan siin olla, puhata ja mängida, vahel ka märatseda. mõnikord lihtsalt istuda köögiaknal, vaadata alla ja mõelda, sees kindlustunne ja rahulolu. oodata õhtuid ja kõnesi, juua palju cuba libret ning melonisiidrit ja nii vabalt end tunda. siin on talvel hoopis teistmoodi hea. selline hubasus mida suvel pole. valgus on natuke külmem ja õue eriti ei kipu. ja kuidagi palju ruumi on, kui aknad kinni on, sest suvel on nad mul ju 24/7 pärani. ja ma igatsen neid väikeseid, vahel tähtsusetuid asju. näiteks kütmisel tulev vinguhais, soojad sussid külmade põrandate peal ning see varahommikune kuldne päikesevalgus! seee valgus mis mu kõige lemmikum on ja mida talvel haruharva näeb. ja ma tean, et juba nädala või kahe pärast olen tagasi, nagu polekski vahepeal aega olnud, sest siin olles ma ei mõtle ja ei mäleta tallinna elu, tallinnas olles ei mäleta pärnu elu. aga ikka on alati nii nukker ära minna, sest nii palju asju jääks justkui pooleli ja veel on vaja nii palju teha. igakord on see nii ja igakord ma halan.

narva mnt. ja maneeži tänava nurgal. oh kui tore on sealt alati mööda sõita.

Pangem tänavatel' tüdrukute nimed, kuhu lihtne oleks eksida,
lennujaamadele tütarlaste nimed, mille ooteruumis seksida.
Pangem linnadele tüdrukute nimed, o kui ilus oleks ilm ja maa
ja planeetidele tütarlaste nimed, et koju saaksin lennata.

Pangem tänavatel' tüdrukute nimed, sest nii võin teed Sul't küsida
ja raketibaasidele tütarlaste nimed, et avakosmoses seksida.
Kontinentidele tüdrukute nimed, o kui ilus oleks elada
ja ka galaktikatel' tütarlaste nimed, sest koju viin Su ma.

Pangem kõigel tüdrukute nimed, küll siis silm saaks puhata.

nii hea on korteris elada, kui väljas sajad päevas mingi 30 cm lund päriselt! peaks kojamehele paar euri jotsi viskama.
a mul on, vabandage väljendust, PÄRIS PASK olla, kui ma midagi ei näe, ei kuule, ei suuda liigutada, blablalbla. oh saatke mulle mõni supermees v spiderman või hoopis actionman kes puud kuurist tuppa toob ja poes käib..

aa ma ostsin omale kraadiklaasi ka lõpuks. rikka, piiksuga ja puha. ja mu kehatemperatuur on normaalsest nii 2 kraadi madalam..

god, koolini on veel nädal! tervelt pool vaheaega! mida te paanitsete??? jdhgjshnkshbkjdhdhdshudsfyhadag'afhgjfadkhpgiuwryt8urhgfdja,ksdanjg

ma ise ka ei viitsi, aga noh, ma lähen tähistan ajaloolist sündmust, et mul on külmkapis süüa ja söön!

ja mul on reaalne surmatõbi kallal. ma köhin oma kopsud kehast välja varsti. või siis läbmun ära sest ma ei saa hingata. (alissa ema ütleks, et see on suitsetamisest, aga mina antud hetkel nii ei arva)

3 liitrit teed, purk astelpajumoosi, vietnami salv ja "the breakfast club". haigeks jäin da.

ma tean, et ei tohi kaotada "pidu sinus eneses" ja meie noormeestele meeldivad rebelid peod ja olgem ausad- see tuleb neil väga hästi välja. aga miks kuradi pärast terve mu korter punast veini täis on? :D seda on päriselt nagu igaaal pool! seintel, kappidel, põrandal, diivanil, patjadel. õnneks on kõik pinnad mul suht lihtsalt puhastatavad, aga ma ei viitsi ka ju iga kord :D

nukker on olla ilma kroonita. nagu oleks puudu midagi. nii harjumatu ja tobe.

a ma alustan sealt, kust pooleli jäin. kui pärnusse saabusin ootasid kallid laura ja kaarel mind bussijaamas, et siis koos minu poole suunduda. peagi jõudis getter ka ja nii me istusime natuke neljakesi. siis lahkus kaarel ja asemele tulid kauaigatsetud oliver isiklikult, kristian ja rabbi. nii tore oli jälle üle pika aja nendega koos olla, lihtsalt lollitada, rääkida ja lihtsalt, talumatu kergusega olla. õhtu lõppes.. ootamatult. positiivses mõttes. hommikul tegime getteri ja lauraga oma pohmaka linnatiiru portaali sööma ja detaile arutama. hiljem käisin getteriga soomekelgutamas ja siis si-sis oma suurepärase crewga kauaigatsetud pitsasid ja uues kuues strozzaprettit söömas. bravo-õhtu otsustasin seekord vahele jätta ja tulin ära koju.
aastavahetuseks sõitsime mingi 20 aastat vana opeliga tallinnasse. kohtusime arabelli, marise ja kristeniga, kuid siis viisid teed lahku, nemad arabelli juurde soojendama ja mina joanna poole teele. no pärast pooletunnist nr 6 trolli ootamist sain kurjaks, sest ma ju ei teadnud, et kesklinnas liiklus kinni on ja mina tõnismäele kõndima pean. aga joantsi juurde jõudsin, kus oli tema maani purjus isa, annu, marie, minna ja mari. hiljem lisandus ka priit(priin) ja taas mängisime seda kohustuslikku "ma pole kunagi" mängu ning kell polnud veel uusaastagi, kui meie juba purjus nagu templielevandid(ma ei kujuta ettegi missugused on templielevandid ja miks selline väljend olemas on) olime. bussi oodates tegin oma igaaastase kohustusliku lumeingli ja mängisin trollis reisisaatjat, teavitades kõiki, et tõnismägi on seekord lõpp-peatus ja kõik peaksid sõidukist väljuma. uue aasta võtsime vastu vabaduse väljakul, kohates palju mususi ja siis kõik ära kadudes. juhtusin veel kokku oma kullakallite klassiõdedega, liikusime loomelinnaku poole aga vahepeal kaotasin nemad ka ära ja läksin siis üksi loomekasse, kus ütlesin, et olen kene vernik ja pean esinema, järelikult sain tasuta sisse. aga neid seal polnud ja siis ma neid oodates konfiskeerisin inimestelt uksel alkoholi(sest oma jookidega ju sisse ei saa, välja tulles saate tagasi... my ass...), aga no neid ma ei näinudki ja sõitsin keklinna tagasi kus tühja kõhuga mari üles leidsin et siis tacosse sööma minna ja siis veel patrickus istuda, juhtusime kokku veel mõnna ja mingi tundmatu noormehega, saatsime teised bussile ja siis läksin mina ka bussijaama oma esimest bussi ootama, nukralt, sest taskus polnud enam ühtki eesti krooni vaid majadega paberid ja eesti kaardiga kopikad. lõpuks jõudsin magama ka, kolme teki alla, sest toas oli jälle 14 kraadi küüüülma.