vahepeal on juhtunud, aga ma olen liiga ametis suvega et kirjutada. pärnu, rand, päike, soe, suvi. üks öö olime karitiga spontaansed ja käisime ujumas. eilse peale ei oska öelda midagi muud kui what a night. klassikokkuulek. oeh. armastan teid kõiki.

jaanipäev jaanipäev. jaanipäev. kõigepealt oli häbi soomlastele tunnistada, et ma ei tea, kes see jaan oli ja miks just jaanipäev. saaremaal pole ka mitte kunagi käinud, ausalt. aga see selleks.
olin kutsutud tsämmsi juurde(luban, et mitte kunagi enam ei ütle jan, sest see võib lõpuks ohtlikuks osutuda), sinna ma ka läksin. kõik oli elus, olime omadega kodus. kui kempsu pissile läksid kiirustasid tagasi... (ja nii edasi.. sauterit on vaja armastada.) see oli tegelt selle pärast, et uks ei käinud kinni. eieiei. mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.
ma tahtsin rääkida sellest, et... VANAKS OLEME JÄÄNUD! eelmine aasta tantsisime sel ajal mõnQga laual joindi sees. ja mida me tegime see aasta?? istusime lõkke ääres ja kurtsime et külm on. aga eieiei, terve õhtu ei istunud. enne kui külmaks läks said kõik hüperboloidid, ära jahtud ja muud jutud ära lauldud. koduõlle kraanid olid kõigile lahti. miks miks miks ma ei lamanudseal maas, suu lahti ja lihtsalt otse kraanist seda joonud. aga see pole tähtis, sest kui õlle oli juurde vaja tõin juba ämbriga, mis sa ikka sest topsist raiskad. ja tegelikult! ma pean tunnistama... TAASKORD, kahetsen ma, et ma ei söönud piisavalt. miks, daisy, miks sa ei söönud. seal oli maailma parimat salatit, grill-liha igas võimalikus ja mittevõimalikus variandis! ja ma ei söönud piisavalt! aaaaa.... ja kõige ilusam oli õhtu jooksul lamada lõkke ääres, vaadata pilvi, tähti, valget jaaniöö taevast ja lõkkesädemeid korraga ning laulda maasika klaarikat. päriselt ka, see oli mu lemmikhetk. aga noh, mis siin ikka. hommikul magama minnes naersime nagu pubekad sest ihihihi nad amelevad siin kõrval ja kui tund hiljem silmad pahupidi keila rongijaama kiirustasime(ja saime aru, et olene nii umbestäpselt... 55 minutit varem kohal), siis oli suht normal olla oma üleväsimust ja ma ei tea mis kõigi juttudega. a parim on see, et need targad kes ei tulnud 55 minutit varem kohale vaid 10, need said veel hommikul pannkooke ka! miks miks?
aitab kah sellest lollist lobast. ma lihtsalt ei suuda ära otsustada kas peaks enne tööd 3 tundi magama või jonnin edasi siin omaette stiilis "see kohv ei tööta". ei tea ei tea. aga kes selle läbi viitsis lugeda, see saab medali. päris ausalt.

lihtsalt vajalik kirjutada eilsest. pärastlõunal seadsin oma sammud tallinna poole, et saada osa minna sünnipäevast ja olivia peost. linna jõudes oli mul nii 2 pool tundi vaba aega, mille lõpuks sisustasin hanna ja karitiga laulasmaal. kolmekesi jõudsime üheksaks delagardiesse minna fantastilisele sünnipäevale. nii hea oli näha kõiki vanu armsaid nägusi ja rääkida rääkida rääkida. mingi aeg tundsime, et on vajalik minna edasi olivia juurde ja seda me tegimegi. kolmekesi lausvihma käes hääletada polnud kõige toredam aga kohale me jõudsime ja pidu oli kahtlemata hea. tants, trall ja meeletult huumorit. kuni mingi hetkeni, mil tabasalu gäng otsustas, et nemad peavad ka peost osa saama, no matter what. kurb kui sõnadest aru ei saada ning vägisi kallale tikutakse rahumeeli pannkooke küpsetavatele inimestele. nii see lõppeski üsna julmalt ja kurvalt. hiljem aitasime annaga ollikesel korda luua ning siis trippisime linna. kui ilus on unine päikeseline tallinn laupäeva varahommikuil. teekond pärnusse oli unevaevane, aga koju jõudes oli oh kui hea kõht täis süüa ja magama kukkuda. kuni tunni pärast tuli kõne, et peaksin tööle minema. noh, jah, arvestasin küll vaba päevaga, aga pole hullu eks.

eriti mõtetu tööpäev. aga kelnerid jootsid mulle erinevaid veine prooviks ja tõesti, meil on head veinid :D. ma niiiii soovitan bellinit. seda saab poest usht mõistliku hinnaga ja on kerge mulliga vein segatud virsikumahlaga. armastus esimesest lonksust. pärast tööd tundsin, et tahaks veel natuke punast. kiire kõne getterile ja varsti me juba sõitsimegi liiwi suunas, et omastada üks kings valley ja minna randa sööma fantastilist kanarisottot(minu tehtud :D) ja veini nautima. arutleda kõiki maailma asjade üle ja lihtsalt olllla. kui hea.

kui hea, et mul on velo. ma poleks elusees viitsinud end püsti ajada et minna jala poodi kui tuleb metsik käharpea isu. aga kui on velo olen valmis end üles ka lööma lihtsalt selleks, et 10 minutit kodust väljas olla. ei saa ju istuda koledana ratta selga.
aga nüüd on kärarpea söödud ja süda on paha. toas on palav ja õues on jahe. no mitte kuidagi ei ole hea.

sain endale ilusa roosa ratta, vanaaegse ja korviga. päris endale veel ei sanaud, see on sõbra ema oma, kasutan seda seni, kuni päris enda korviga ratta kätte saan. igaljuhul on see nii ilus, et ei saanud lasta tal kuuris seista vaid läksin ruttu ruttu sellega poodi ja ostsin enda külmkappi palju toitu, nüüd saan süüa. kui koju jõudsin helistas anettekene, et minna kaltsukaid kammima. kruiisisime 5 tundi mööda linna ringi ja käisime läbi kõik teadaolevad kohad. saak oli päris hea, aga mitte liiga hea, arvestades, et sõitsime terve linna läbi. see-eest sain ilusa tumesinise kastruli ja lillelise kleidi ning mõned ilusad asjad veel. siis käisin ja tuletasin meelde, kui jube trepp on pärnu keskraamatukogus. ühel astmel tuleb astuda kaks sammu, seega üks jalg väsib metsikult ära. lühike sõit koju ja nüüd hakkan tegema värsket risotot mirjami moodi, see oli eelmine kord montega eriti hea. ilma monteta kindlasti nii hea pole. praegu on nii hea puhata ja moby kuulata, tegin kõik ilusti korda ka ja elu on nii ilus.

isa tõi lõpuks mu asjad ära ja nüüd on tunne, nagu oleks jõuluvana külas käinud. mul on niiiiii palju asju! jeeejejeeejeje

eilne igav õhtu kujunes siiski huvitavamaks kui sain kätte arabelli ja suundusime luhti sünnipäevale. vanad armsad näod, uued tutvused ja jube palju sebimist selles kahes ülerahvastatud ruumis. aga tore oli, kahtlemata. süüa sai. getteriga koju joostes ei saanud me kohe üldse aru miks ei ole me hoopis reiu rockil, aga lubadused järgmiseks aastaks said tehtud ja siis läksid meie teed selleks õhtuks lahku ka.

sellega on nüüd keeruline. käisin poes ja ostsin kana nagitsaid makaronide kõrvale. aga nagitsad said juba enne otsa, kui makaronid valmis said. paljaid makarone nagu ka ei taha :(

tööl ka olla ei saanud, sest tööd polnud ja kamandati pärast kaht tundi tühjapassimist koju. koristada ka enam ei viitsi ja üldse on jube igav siin üksi olla.

niii palju on teha tänase ja homse jooksul et ma ei taha magada. ööpäevapikendust on jälle vaja. koristage palun mu tuba ära, sest ma ise ei jaksa. kõiki maailma inimesi tahaks näha. aga miks just homme. nad ei kao ju kuhugi? võivad kaduda küll!!! see on tähtis! eieieieieiei. ma tahan pasteedisaia nüüd ja homme hommikuks väljapuhanud olla.

asjade pakkimine ei ole kogu riidekapi sisu kohvrisse ümber tõestmine. aga aru ma sellest ei saa.
homme on viimane päev praktikat, loodetavasti üks ilus õhtu ja siis juba pärnuuuuuuuu here i come.

ma vist olen jälle sotsiaalsem, kui terve selle pika talve olin, mis on nii positiivne tegelikult. kunstipraktika koos oma lõputu naermisega, uued tutvused ja kallid kallid sõbrannad. kuidas ma armastan elu.

kaubamaja nugade-kahvlite osakond oli kohtumispaik , mairi ja kaisa siis veel ei ühinenud aga alissakesega tundus linnahalli katus taaskord liiga hea, et minemata jätta. ja nii me seal istusime, neljakesi oma rockidega kuni kallis mirjam ka ühines. jutud, jutud, rimikülastus ja siis juba musumägi. mc donaldsist mangusin endale kõige suurema paberkoti mis neil oli(stiilipunktid igal juhul mulle), alissa otsustas hakata korralikuks ja läks koju, me mirjamiga aga hella hundi parki kus oli kui tore kui tore. saime jälle kokku mairi, kaisa, olivia ja s.-ga. elu oli ilus ja õlu oli elus. ja oh seda laulmist, naeru, pilte ja kõike imelist. viimase trolliga haaberstisse my ass, kui me oleks seda teinud ei oleks meie õhtu nii fantastiliselt lõppenud. hädavajalik käik korraks tagasi, et kindlustada kontakt, teepeal kohtumine marteniga ja sõbraliku noormehega kes ise vabatahtlikult suitsu pakkus. õnnelik õnnelik teekond humala peatusesse, kus sattusime kaudsete tuttavate peale ja jõudsime õnnelikult maja ette. KUI ammu pole meil olnud niii vaba õhtut? for AGES!

elu on nii imelikuks läinud. millestki enam aru ei saa, maailm on imelik, aega ei eksisteeri, rääkimata kohustustest.
eile oli niii niiii niiiiiiii imeline päev. pärast geograafia ajusurma ostsime nautimuse veini, kiirnuudleid ja viinamarju, et suunduda siis heina korterisse. ja päise päeva ajal alaealised lapsed purjus. lällasime poodi uute järele ise korrutades peace and love in da heina korter because the geograafia exam is over ia imestades, kuidas me suutsime nii geniaalse lause välja mõelda. kell 4 otsustasime, et kodused murumängud enam pinget ei paku ja on vaja piljardit mängida. kell 7 jõudsime lõpuks piljardisse aga lõpuks istusime ikka alissaga all trepil ja tegime telesaadet. ja kui tuvid otsustasid oma teed minna läksime mirjami ja henriga lihtsalt harjumäele muusikat nautima ja küüsi lõikama ning siis pilvi vahtima sest elu oli niiiiii kuradima ilus kui vihma ka näkku sadas lisaks kõigele. ja bussis sai otsustatud, et mirjam koju ei lähe vaid tuleb minu juurde elama. kiriku juures tegime veel romantikat sääskede ja põleva taevaga. hommik oli ka ilus. mis kell on? üheksa. oi. ma peaks koolis olema, nojah, mis siis ikka.
kallis andre üllatas mind enda kohalolekuga haljasalal. leidsime talle uue kuuma stiili, ostsime bakhosest kuuekrooniseja suundusime seda nautima, et hiljem henriga spioone mängida.

ma armastan elu!

peace and love in da heina korter because the geograafia exam is over.

9 tunni pärast istun auditooriumis, üleni närvis, higine ja "miks kurat ma jälle siia ronisin". ja pärast seda. oh pärast seda. peaks puhkama aga ei suuda, ei taha, ei viitsi.

nii ilus kui sa helistad mulle pool 1 öösel ja korrutad, kui hea ma olen, lihtsal selleks, et ma teaksin. ja sa tead, et ma tean. ja sa tead, et ma arvan sama. aga oluline pole aeg ja ruum vaid see, et sa oled minul ja mina sinul, mu kullakallis h. jah, helista mulle veel 2 tunni pärast ja kohtume minu maja ees.