pole veel asjade pakkimisegagi alustanud, aga igatsen juba praegu tagasi pärnusse. kas leidub veel kodusem koht?

kõik on natuke segaseks ja sassi läinud, nii, et ma ei saa päris täpselt ise ka aru miks ma olen ja mida ma tahan..
aga hommikusöök kella kolme ajal on ülemõistuse hea. kurb, et ma jõuan oma vaheajarežiimi alles siis, kui see läbi hakkab saama.

ma olen nii diip oma muusika, koristamise ja mõtetega.
ma ei saagi aru, mis nüüd toimub. veider on.

nädal möödus.. kiirelt, nagu alati lõppkokkuvõttes paistab.
hommik oli tore alissaga väga tahtlikult tundi hilinedes. joonestamises sain tagasi enda lemmikõpilase staatuse... jeeee! päeva lõpuks jalutasin karitiga virus, jätsin enamuse rahast zarasse ja seadsime sammud eati, kohates teepeal evelini. punud täis, viisime mu raamatud tagasi raamatukokku ja läksime põnevust tundes tema piltidele roccasse järgi. uiuiuiuiuii kui toreee see oli. siis, otsustades, et veerandi lõpp vajab toosti, tõime prismast monte ja nautisime siis seda ka. pikkade juttude saatel sõitsime koju ja siin ma nüüd olen ka. peaks hakkama asju pakkima, mille pärnusse saadan, sest ise lähen homme viljandisse kultuuri sisse ja siis juba laura hällipäeva tähistama. ja vaheaeg lihtsalt peab tulema ilus!

iii i i ii i i iiiii tunne on nagu oleks jõuluvana juures käinud, sain koolis nii palju omaenda asju tagasi(pärast pikka pindakäimist). hoolimata süsti saamisest(aga ma sain kiita, sest olin tubli ja ei kartnud. noh, kartsin küll, aga ei jonninud), mille tõttu loomulikult kehalises kaasa teha ei saanud oli koolis ka ilus. pärast kooli käisin rocca al mares bussi aega parajaks tegemas mille käigus suutsin bodyshopi ja solaariumi jõuluvana juures käia.
ee... terve nädalavahetuse koristasin, nii, et mu tolmuallergia annab siiani tunda, aga garderoob ja sahtlid on korras. saaks ülejäänud toa kohta sama öelda... igatahes elu on ilus, reedel läheme viljandisse rongiga ja siis on juba vaheaeg ka :) arvake ära, kus ma selle veedan... :D:D

nädalavahetus oli ilus jälle. mooses ei läinud mäe juurde, mägi tuli moosese juurde.
getter ja laura tulid minu juurde elama, kallis elise oli puudu. käisime vanalinnapeal lällamas nautisime koos olemist. laupäeval nautisime ilusat ilma ja otsisime getterile uut garderoobi. siis saatsin nad ära ja süda tilkus verd, sest mina pärnu bussile ei läinud, kuigi kutsuti ja lubati süüa ka anda. :(
pühapäeval siis puhkasin ja tänu sellele olen täna uskumatult virk olnud. tavaline väsimus puudub, isegi kehalises tegin kõik kaasa, rääkimata kunstist, kus töö otsast lõpuni tunniga valmis tegin.
hommikul oli õues jäääääaeg ja ma panin sossult riidesse. pärval tagasi tulles oli tõesti eskimo tunne. :/

kool oli tuim, kaks kunsti passisin täiesti tühja sest puudusid motivatsioon ja inspiratsioon. rääkimata akrüülidest ja pintslitest. jubeeeee. klassijuhataja tunnis pidin ka vinguma, küll oli hea. siis jalutasime mirjamiga 40 peale ja sõitsime estoniasse. seisime tee ääres ja arutasime kas tal on targem tulla minuga eati või minna baltikasse. mõlemad olime baltika poolt, nii, et mina läksin jalutasin lindexisse, siis mõtlesin eati minna, aga ukse peal otsustasin, et üksi pole ikka see. leidsin sealt lähedusest tuttava joonistuse ka seinalt, oioioi kui rõõõõmus. tegin siis tillukese tiiru vanalinnas ja jalutasin trolli peale, et tabasallu oma uuuuele tasutasõidu kaardile järgi minna. olin uhke, tunne oli nagu võiksin kõikide maailma bussidega nüüd sõita ja ei läinud kooli bussi peale kus sõprade nägemise võimalus oli suurem vaid ikka liinibussiga. tundsin end nagu supermees oma uut roosat kaarti näidates. siis sõitsin koju, sõin röstsaiast kõhu täis(süsivesikud mmmmm...) ja kaalun kas uni on hea mõte või mitte. vist mitte. tsau.

aa. tõin täna pildid ka ära. käed värisesid erutusest kui paki kätte sain. 171 seisis seal peal - 171 pilti. terve mu suvi oli seal sees. milline nostalgia ja igatsus tuli peale.

eelmine nädal olin emo. ma ei saa päris hästi aru, miks. tüdimus oli ja pärnusse tahtsin, aga miski kripeldas nagu veel. ma ei saa siiani aru, mis see oli. reedel sõitsin koju, kui armas ja hea, rahutunne. laupäeval kogesin väikest flashbacki suvesse oliveri residentsis. samad inimesed, sama muusika, kõik oli sama. imeline. ja need performanced ning sketchid seal olid algusest peale kuld. naised ka. armastan. kui ainult kodutee nii külm ja segane poleks olnud purjus getteriga. aga siiski, saime täiesti inimtühjalt tänavalt vanamehe käest paki tikke. pühapäev kulges rahulikult moosisaiade seltsis. õhtul sain üle 3 kuu henriga kokku. jälle flashback. kui palju ühe nädalavahetuse jooksul saab?

mis veel? polegi nagu midagi... elan nädalavahetuste nimel, joon liiga palju, aga suitsetan palju vähem. kõik on nii veider ja mu tuba on sassi ja kodusemaks saanud. koduseks see vist ei saagi, sest ma elan juba 3 aastat mõttega, et see on ajutine lahendus. 2 aastat veel seda ajutisust, siis aitab ka naljast.