istun supeluses ja nutt tahab peale tulla mõeldes kõigele sellele ilule, soojusele ja armastusele mis siin eelmisel aastal samal ajal oli..

ainult viljandis võin anda oma viimase hapukoore kellelegi teisele. isegi kui mul enam raha pole. aga keegi ei söö pelmeene ilma hapukooreta. küll ma homme kusagilt leian.