üks ja sama ilus mees sõidab täna juba kolmandat korda oma šampanjakarva vespaga mu majast mööda. oh neid pärnu köögiakna võlusi :)

ma ei oska endaga enam midagi peale hakata. terve elutuba on minu asju täis ja ma ei tea mida ma nendega teen, kuhu ma need panen. ma ei tahagi neid tegelikult. ma tahan lihtsalt oma rutiini tagasi. teadmist, mida ma oma nädalaga peale hakkan, kellele helistan, mida õhtul teen.

oleks ma sügisel teadnud, kui tore aasta mind ees ootab, poleks ma kurvastanudki pärnust ära tulles. praegu on kõik liiga pooleli jälle ära minemiseks, aga pole hullu - küll ma hakkama saan.