kas pärnusse jäämine oleks edasiliikumine või tagasiliikumine? ja mis saaks mu tallinna semudest, kas nad jääks mulle alles?

tunne on niii vahelduv. ma olen õnnelik, et see kõik on läbi ja what happens in pärnu stays in pärnu, minujaoks. keegi kolmas ei pea teada saama. samas, on see kõik peaaegu läbi. homseks on lubadused tehtud, aga kes ütles, et homne nii metsikult hea saab olema? kõik rutiinne hea mida iga päev kogeda sain on läbi ju. töölt ära pidin tulema täiesti salaja, lampi, sest muidu tuleb meelde, et samamoodi kõnnin trepist alla kotis kaks kiss dry'd õhtuks alles järgmine suvi ja siis pisarad pisarad. loodan, et see ei jõua niipea kohale. uued head inimesed, kellega suve jooksul kohtunud olen ja kellega tahan kindlasti edasi suhelda. vanad head, kes on kaugeks kaugeks jäänud, kahetseda pole vaja, las see jääda ilusaks mälestuseks. ja kui palju olen õppinud elust, iseendaga hakkama saamisest ja üksi olemisest. ma ei oska enam teistega igapäevaselt arvestada. mina ja maailm. tahaks suurde ellu sisse murda, aga ahjaa, võiks kooli ära lõpetada. kui sürr ja fantastiline on see suvi olnud. üks parimaid, sest parim oleks liiga julgelt öeldud, teate, ma kipun eelnevaid unustama. ning jah, ma teen kokkuvõtteid kuigi lõpuni on veel nädal aega, kuid koos pärnuga lõppeb minu jaoks ka suvi. nüüd tuleb üks pikk nädalavahetus ja siis teise rutiini.

kui halvaks saab minna? kõik sõbrad läksid ära, rannapeod on läbi, kedagi ega midagi pole! ma olen niiii üksi ja mulle on midagi sotsiaalset, väga sotsiaalset vaja. oioioioioi kui halvasti.

14082010

niiiiiiii vaimustuses; nii meeeliülendav pidu. masterplan, siis joovastus ja siis palju palju, metsikult, haiglaselt palju tantsu tantsu. KUI hea muusika, kui paljad mehed, ilusad higised inimesed kõik koos saunas higistamas ise terve päev joonud ja oiiiii kurat kui hea see seal oli. ja kõik maailma inimesed olid kohal! terve pelgulinn! NIIIII ÄGE! palun kordust, täna õhtul. ma olen jälle seal, ei väsi ja tahan medalit sest suudan öö otsa kontsadel tantsida. jaaaaaaaaaah! niiiniiiniiiiiii vaimustatud!

kaval pohmakas mis läheb ära ja tuleb tagasi nii nagu ise tahab. halb.

üllatusmuna tahaks.

peaaegu kogu si-si crewga tähistasime mmm... neljapäeva? ideepoolest oleks pidanud see olema ärasaatmine nendele kes praegu meie imelisest seltskonnast lahkuvad, aga näe.. keegi ei mõelnud sellele. sõime maailma parimat sushit, jõime shampust ja tundsime üksteisest rõõmu. edasi suundusime sugarisse, kus pidu oli hea tänu seltskonnale, aga oleks siiski võinud kauem kesta. tartus näeme, raisk.

kas ma olen teile rääkinud, kui väga mulle hommikud siin pärnus meeldivad? ükskõik kui raske tööpäev mind ees ootamas ka poleks, alati leian ma hommikul midagi head, mida teha. kord küpsetan pannkooke, teinekord kodujuustusalatit. siis lihtsalt sooja võileiba, kõrval värsket ja shampust. ja see minu köögiaken. kõigi lemmikkoht siin korteris. aga minu kõige lemmikum siiski. inimesed, kes mööda kõnnivad on tihti nii naljakad. ja see päike! mis sealt kunagi sisse ei paista, ainult varahommikuti. selle päikese nimel olen valmis ööotsa voodis vähkrema, sest see on päriselt kõige ilusam valgus, mis paistab läbi puulehtede mu kööki ja läbi selle minu tuppa. ja terve linn on veel udune ning suvi ei lõppe kunagi. te ei tea seda. seda saab ainult siis teada kui seda näha. aga päikest pole enam ammu näha olnud. on ainult pilved ja vihm veel järele jäänud. aga olgem ausad, need on peaaegu sama mõnusad.

alkoholi piirangut ei tohiks panna vanuse järgi, vaid selle järgi, kes pudelit avada suudab. ostsin endale portast ülisupermegahea maasika shampuse, mida ma nüüd ila tilkudes pärast tööpäeva avama hakkasin, et klaasike juua. ja arvake ära. ma ei saa seda lahti! no mis ma nüüd peale hakkan endaga??