ma olen nüüd killing me softlyt mänginud nagu astmahaige u 74 korda ja ikka ei tule päris nii välja nagu ma tahaks.

a teeks siinkohal reklaami vabalavale ka. N 1. aprill PG aulas 18.00 . palun tulge kohale, siis kuulete ka.

ma olen nii diiip praegu oma klassikaliste romaanide ja vähemalt kümnendivanuse muusikaga. tuleb tahtmine vaadata ära see lolita mille ma juba ammu tõmbasin, aga huiiii viitsin. mu küünarnukk valutab millegipärast.

kui tihti tuleb väänas marsa, et meid linna viia kui üldse oli plaanis kodus lebotada, äärmisel juhul väike jalutuskäik teha. aga estonia ees me olime ja woodstock tundus hea idee kus kohtusime kõigi teistega, olime natuke, lasime end pressida siis ilmselgelt liiga väiksesse autosse ja siis sellel end viia.. kuhugi kaugele teisele poole tallinnat. hea kaardimäng ja ülemõistuse naljakas seltskond muutsid ilusaks selle õhtu. purjus vaidlused taksojuhiga aga lõpuks edukalt kodus.

sellest blogist on viimaste päevade jooksul mingi twitter saanud, aga ma luban, et see nii ei jää. pärnu retk oli imeline, kui välja jätta üks nõme vahejuhtum. ikkagi oli hea. eile ärkasin üles ja avastasin, et olin pime, käisin lõuna ajal linnas ilusat ilma nautimas ja terve maailma peale vihastamas. õhtul olin kodus ja tegin oma kevadjakki väiksemaks. täna käisin ka linnas aga olin märksa rõõmsam sest mu plaan uus arvuti osta õnnestus lõpuks. ja kuigi ma ei arva materiaalsest maailmast suurt midagi on mul ikkagi hea meel. avastasin, et põhimõtteliselt kogu mu elu võiks olla arvutis, detailideni. aga ma olen üsna kindel, et minuga seda ei juhtuks. ma olen piisavalt mittesõltuv oma arvutist. õhtul jalutasin metsas ja jooksin siis tabasallu, et karitiga teha peale umbes 3 peaaegu ühesugust ringi tabasalule ja jõuda veel üks kord tõeni fuck tabasalu. tulin koju, sõin ja kuulasin siis muusikat, suurendasin youtube ning fmylife päeva külastajate arvu ja mõtlen nüüd siin vaikselt magamamineku peale, sest homme pean kindlapeale koristama, nõme.

ma ei saa talvest aru! -muumitroll

karit mökerdas mu värviga kokku ja parem oleks talle endale kui sellest midagi väga hullu ei tuleks.

tegin eile suure pannitäie makarone viineritükkidega ja nüüd on ainult makaronid alles sest ma sõin viinerid ära.

jejeje ma istun oma lemmikkohapeal pärnus, köögis ja õues on varjus 4 kraadi sooja ja päike paistab ja kõik on nii faking kaunis ja raadiost tuleb ainult head muusikat. tahaks karjuda ja joosta ja hüpata ja veelombis kukerpalle teha sest kõik on nii mõnus lihtsalt.


ja karit, ramka ning erkki tulevad ka varsti jejejejejejejeje. niiiiihea.

if you are not fast then you are food. i you are fast then you are fast food.

imeline koolivaheaja algus mirjamiga. reedel peale kooli võtsime oma asjakesed ja asusime lauldes teele pärnu poole. tõeliselt hea kanarisoto elu parima montega(ma ei valeta, see oli kordi parem kui tavaliselt). ühines kallis kristjan, vessar ja siis juba sugarisse, kust lahkusime ruttu, sest pidu polnud just meie jaoks. jalutuskäik läbi öise linna ja hea uni. hommikusöök linna kuumimas kohvikus ja siis juba teele paide poole. lõime end üles(vist ainukesed kes dresscodega kaasa läksid) ja siis juba moeP.A.R.Ki vaatama. noorem vanusegrupp oli tõesti väga tasemel, head ideed ja mõndadel ka väga hea teostus. sealt leidsin ka oma lemmiku, kirke, kes mind tõesti üllatas. tubli töö. vanem rühm valmistas kerge pettumuse, nooremad olid lati juba kõrgele ajanud. siiski, sain häid ideid. saime mirjami sõbranna tellitud bussiga tallinnasse ja kuna meil juua(ja minul raha) polnud jätsime salvadori vahele(niu) ning läksime mirjami poole puhkama. täna hommikul sõin head putru ja asusin siis taas teele pärnu poole, kus ma nüüd veel mõned päevad puhkan. :)

mu tujude kõikumine hakkab juba mind ennastki häirima. see on ebareaalne. a tahaks et kõik läheks nii nagu ma tahan. ja et ma ei peaks enam käima mates sest see teeb mind lihtsalt kurvaks.

"mai viitsi minna, sest, noh, soovahetuspidusi lasteaedades toimub ju nagunii iga laupäev" MIS JUTT SEE ON?
ilus õhtu oli tabasalus, saime lõpuks tähistatud tsämmsi sünnipäeva ja kõikvõimalikud võidud, eripreemiad. palju palju süüa ja booze oli ka mängus ofc. laulda, tantsida, juttu rääkida, tantsida, laulda ja lihtsalt olla noor.

"vuntsidega naised mulle ei meeldi! .... aaaaaaa, daisy!"

pean rääkima teile oma eilsest.

hommikul sisse magades ja bussipeale joostes, mõistsin, et rutiin taob juba nuiaga pähe ja enam nii ei saa. natuke enne lille peatust otsustasin, et seal ma maha ei lähe vaid sõitsin balti jaama ja otsustasin aja natukeseks maha võtta. läksin läbi coffee inist ja suundusin siis schnelli parki, valisin endale mõnusa koha hommikupäikese käes ja jälgisin seda kiirustavat massi - õpilasi, ministreid, suursaadikuid ja lihtsalt töönarkomaane. kellelgi neist polnud aega, et kasvõi jooksmise asemel jalutada või hüpata läbi pagaripoistest, et osta kaasa mõni värske saiake. kas tõesti on töö nii tähtis? jalutasin läbi vanalinna kaubamaja juurde trollipeatusesse ning jõudsin kooli poole kunstitunni pealt. järgmine oli matemaatika. tuli välja, et ka mirjam oli otsustanud hommikul rahulikumalt võtta ja kuna järgnevad eesti keel ja kehaline tundusid üsna kasutud otsustasime, et tunnike kohvikus ja söögivahetund musumäel oleks hea valik. korra hüppasin veel peale seda üheks tunniks kooli, aga ikka ei suutnud ja jätkasin oma leborežiimiga. jalutasin, mõtlesin, avastasin kohti, istusin kohvicumis kuni mirjam minuga jälle ühines. peagi tuli angela ja siis henri. angela ja mirjam läksid laulma, me henriga hessi ennast järjekordselt täis õgima. hea olla, suundusime pärnu maanteele, tapperisse kus toimus eriti lahe jämmiüritus. niitore oli jälle armsaid inimesi näha ja ennast vabaks lasta, tunda, et on reede ja olla, hästi hästi intensiivselt olla. see mõjus kuidagi värskendavalt(vahet pole, et ma hommikul pm ei ärkanudki), vabastavalt ja pani mind end jälle elusana tundma. selliseid kolmapäevi oleks rohkem vaja.

ilusat naistepäeva.

kõik räägivad spontaansusest, selle puudumisest, selle olemasolust, selle igatsusest. mingi uus mood? kuigi minul vist spontaansusest puudu ei tule, ei ole see minu jaoks midagi erilist. mulle meeldib planeerimine, muidugi mitte üle planeerimine, aga ma tunnen end paremini, kui tean, mida teen.

olin täna jälle väga mittespontaanne, peale kooli käisin läbi viru keskuse rahva raamatust, mis on viimasel ajal minu põhiline tsillimiskoht, kui on vaja aega parajaks teha. seekord ootasin bussi. jalutasin baltasse, sõitsin koju. nädalavahestusteks on masterplanid valmis, kaua aega olen rahulikult võtnud, nüüd on aeg tasa teha. aga isegi kui on plaanid tehtud oskan spontaanne olla, ausalt.

Pärast üht kõne reede õhtul pöördus ülejäänud nädalavahetus jälle ilusaks. Jalutasime Henri ja Markusega vanalinnas, hiljem istusime sokoses ja rääkisime uskumatult tarka juttu. Laupäeva hommik algas hilja, ajasin end üles, uimerdasin niisama ja kukkusin siis õmblema. Õhtul sain veel korra Henriga kokku, et mitte päev otsa umbses toas istuda ja laste kisa kuulata. Ja täna olen terve päev filme vaatanud. John Travolta ja Hugh Grant peaosades, pealkirjadest pole aimu, aga silmailu jätkus tundideks. Lõõgastusin vannis ja sõin üksi ära terve liitri jäätist. Ja nüüd mõtlen, et peaks veel mõnd filmi vaatama.

Ja kevadpäike on siin! Ametlikult algab kevad juba 12 päeva pärast.

ma ei oskagi arvata, kas tänane päev on olnud positiivne või negatiivne. hommik oli uskumatult ilus, pärastlõuna ka. kuni jälle üks nõme suutis kõik ilusa ära rikkuda. ja nüüd on kole.

alt tuleb makaronide lõhna. üks suur taldrikutäis on täpselt see, mida praegu vajan.

kunagi ma kolin ülelaskmistemaale ja lasen seal kõik muu üle, peale iseenda, leiutan lendavaid tomateid ja söön praekartuleid hapukoore ja majoneesiga, elu lõpuni.

jah, kõik tundus täna nii mõtetu, et milleks pingutada. mate tunnis, kui ma peale kümmet minutit õppimist jälle kurvalt alla andsin tuletas mirjam mulle meelde, et kümnenda klassi matemaatikat mul siiski suure tõenäosusega elus vaja ei lähe, kui ma just ei kavatse saada tuumafüüsikuks või teha matemaatika riigieksamit. ja siis ma seda otsustasingi. sedasama, mida eespool mainisin.

FCUK MY LIFE!

nädalavahetus oli tore. reede õhtul jõudsin pärnusse, kuulasin ruja ja singer vingerit ja meenutasin neid aegu, millal viimati seal üksi olin. laupäeva hommikul käisin juuxoris ja peale seda värvisin ära oma öökapid, mille tagajärjel oli valge terve korter + ma ise. kui selle kaose ära koristasin tegin tiiru linnapeal ning üsna pea helistasid karel ja siim, kelle ma lahkelt endale külla kutsusin. olime, rääkisime, soovisime karelile head reisi ja otsustasime, et filmiõhtu oleks hea valik. meiega ühinesid risto ja martin ja nii me seal olime. pühapäeval õmblesin ning õhtul külastas mind henri, kelle matemaatika ja eesti keele koduse töö ma ära tegin ning peale seda vaatasime üle pika aja requiem for a dreami, mis tekitas taas selle tunde, et hakkame usklikeks ja oleme elu lõpuni karsklased. tegime lõpu nendele maailmaparimatele kommidele, mida ma jõuludeks terve kilo sain ja jätsime siis hüvasti ka.