kuna vaatluspraksi essee 10 000 tähemärgist sai 242 kirja, siis premeerin end pausiga :). nii.. käisin üle pika-pika aja tallinnas ja sain aru, et ma elan ikka väga värske õhu käes- kaubamaja juures trollist välja astudes pidin ära lämbuma. aga ikkagi ma armastan seda linna. no jaurasin siis mis ma jaurasin, nägin peaaegu kõiki sõpru ja kohti, väga armas õhtu oli. laupäeval vaatasin oma uued pereliikmed väänas üle ja oi kui kurb oli ära tulla- sellest andis mõista see, et issiga mõlemad pisaraid valasime. karolinaga mähel oli aga ütlemata hea. muidu on kõik usual. see teistmoodi rutiin siin on nii hea. mähkisin end ühte programmi ka, algul end maapõhja kirudes, aga nüüd on täitsa hea meel, sest juhe huvitav on :). kuna seda siin loeb vist üsna suletud ring inimesi, siis julgen siia meie kursuse blogi aadressi ka panna: http://ihanheamahis.wordpress.com/ . aga mul on tunne, et see on huvitav ainult meie endi jaoks :)

siin linnas on juba tervelt kuu aega udu olnud, paari üksiku erandliku päevaga. ma isegi ei mõista, kust see tuleb. ja päris täpselt ei mäleta selget hommikut, peale ühe, siis kandsid kõik tüdrukud seelikuid ja elu oli üleliia rõõmus, sest haruldus oli saabunud linna. püüdsin kursusevennale selgitada, miks on mere ääres hea elada, aga pärast mõnda aega sain aru, et põlisele tartlasele seda selgitada on peaaegu, nagu seletada, kuidas vesi maitseb. nüüd ma siis elan siin kuivas õhus, kus isegi -2 tundub, nagu -30, sest see külm faking kõrvetab, mitte ei ole pehme, nagu olema peaks eks. ma ei tea, mida ma talvel teen.