nukker on olla ilma kroonita. nagu oleks puudu midagi. nii harjumatu ja tobe.

a ma alustan sealt, kust pooleli jäin. kui pärnusse saabusin ootasid kallid laura ja kaarel mind bussijaamas, et siis koos minu poole suunduda. peagi jõudis getter ka ja nii me istusime natuke neljakesi. siis lahkus kaarel ja asemele tulid kauaigatsetud oliver isiklikult, kristian ja rabbi. nii tore oli jälle üle pika aja nendega koos olla, lihtsalt lollitada, rääkida ja lihtsalt, talumatu kergusega olla. õhtu lõppes.. ootamatult. positiivses mõttes. hommikul tegime getteri ja lauraga oma pohmaka linnatiiru portaali sööma ja detaile arutama. hiljem käisin getteriga soomekelgutamas ja siis si-sis oma suurepärase crewga kauaigatsetud pitsasid ja uues kuues strozzaprettit söömas. bravo-õhtu otsustasin seekord vahele jätta ja tulin ära koju.
aastavahetuseks sõitsime mingi 20 aastat vana opeliga tallinnasse. kohtusime arabelli, marise ja kristeniga, kuid siis viisid teed lahku, nemad arabelli juurde soojendama ja mina joanna poole teele. no pärast pooletunnist nr 6 trolli ootamist sain kurjaks, sest ma ju ei teadnud, et kesklinnas liiklus kinni on ja mina tõnismäele kõndima pean. aga joantsi juurde jõudsin, kus oli tema maani purjus isa, annu, marie, minna ja mari. hiljem lisandus ka priit(priin) ja taas mängisime seda kohustuslikku "ma pole kunagi" mängu ning kell polnud veel uusaastagi, kui meie juba purjus nagu templielevandid(ma ei kujuta ettegi missugused on templielevandid ja miks selline väljend olemas on) olime. bussi oodates tegin oma igaaastase kohustusliku lumeingli ja mängisin trollis reisisaatjat, teavitades kõiki, et tõnismägi on seekord lõpp-peatus ja kõik peaksid sõidukist väljuma. uue aasta võtsime vastu vabaduse väljakul, kohates palju mususi ja siis kõik ära kadudes. juhtusin veel kokku oma kullakallite klassiõdedega, liikusime loomelinnaku poole aga vahepeal kaotasin nemad ka ära ja läksin siis üksi loomekasse, kus ütlesin, et olen kene vernik ja pean esinema, järelikult sain tasuta sisse. aga neid seal polnud ja siis ma neid oodates konfiskeerisin inimestelt uksel alkoholi(sest oma jookidega ju sisse ei saa, välja tulles saate tagasi... my ass...), aga no neid ma ei näinudki ja sõitsin keklinna tagasi kus tühja kõhuga mari üles leidsin et siis tacosse sööma minna ja siis veel patrickus istuda, juhtusime kokku veel mõnna ja mingi tundmatu noormehega, saatsime teised bussile ja siis läksin mina ka bussijaama oma esimest bussi ootama, nukralt, sest taskus polnud enam ühtki eesti krooni vaid majadega paberid ja eesti kaardiga kopikad. lõpuks jõudsin magama ka, kolme teki alla, sest toas oli jälle 14 kraadi küüüülma.