vaheaeg on praktiliselt läbi ja ma ei tea nüüd mida tahta. ma tahan väänasse minna ja kooli oma sõprade ja rutiini ning stressi sisse, sest omamoodi tekitab see mingi õige tunde ning raske on eksida, kui enamus on minu eest juba otsustatud. ja ma tahan siin olla, puhata ja mängida, vahel ka märatseda. mõnikord lihtsalt istuda köögiaknal, vaadata alla ja mõelda, sees kindlustunne ja rahulolu. oodata õhtuid ja kõnesi, juua palju cuba libret ning melonisiidrit ja nii vabalt end tunda. siin on talvel hoopis teistmoodi hea. selline hubasus mida suvel pole. valgus on natuke külmem ja õue eriti ei kipu. ja kuidagi palju ruumi on, kui aknad kinni on, sest suvel on nad mul ju 24/7 pärani. ja ma igatsen neid väikeseid, vahel tähtsusetuid asju. näiteks kütmisel tulev vinguhais, soojad sussid külmade põrandate peal ning see varahommikune kuldne päikesevalgus! seee valgus mis mu kõige lemmikum on ja mida talvel haruharva näeb. ja ma tean, et juba nädala või kahe pärast olen tagasi, nagu polekski vahepeal aega olnud, sest siin olles ma ei mõtle ja ei mäleta tallinna elu, tallinnas olles ei mäleta pärnu elu. aga ikka on alati nii nukker ära minna, sest nii palju asju jääks justkui pooleli ja veel on vaja nii palju teha. igakord on see nii ja igakord ma halan.
No comments:
Post a Comment