pole siia ammu midagi kirjutanud.

hästi palju on juhtunud, samas, mitte midagi sellist, mida ma praegu kajastada tahaks. mu elus on mõni muudatus toimunud, hea muudatus minu jaoks.

täna on aga hoolimata -60 kraadisest külmast suurepärane ilm. mul on koolist üllatavalt pohhui. mu kohusetunne on talvepuhkusel ja nõnda otsustasin täna, et praktilist psühholoogiat ja bioloogia järeltööd(viimane võimalus täna) mul vaja ei ole. jalutasin marisega koolimajast välja ja otsustasin minna rocca al maresse, et bussini aega parajaks jalutada ja toita oma nõrkust ilusate ja kallite asjade vastu. korjasin paar ideed, mille kallal nokitsema hakkan ja unistasin niisama oma tulevikust rikkana koos roosa köögikombaini ja kullakarva kastrulitega. siis leidsin ivo nikkolost ühe imelise kevadvihmamantli, mille ma no matter what ka saan ja imetlesin üht viietonnist armani kella.
metsikult palju on ideid õmmelda, aga ma ei viitsi! panen oma peas kokku outfite asjadest mida mul (veel) pole. paraku puudub ressurss ja motivatsioon end kätte võtta ja natuke liigutada end nende suunas.

järeldus on see, et mul on vaja seda 12 tonnist lõunamaa reisi kahele millest perova täna rääkis. et saaks aja maha võtta, puhata, elu üle järele mõelda ja natuke energiat koguda. ja elu oleks hästi ilus.