koju tulles olin elevil, sest lõpuks ometi on mul 4 meetrit kangast kindla plaaniga õmmelda(mitte et mu kapp poleks täis kangatükke mis ma olen ostnud "oh see näeb lahe välja" emotsiooniga ja millest ma võib-olla kunagi midagi ei teegi). võtsin lõiked ja lõikasin ja mõõtsin ja... fuuuuuu.. ikkagi jäi väheks. eks ma siis homme jälle sammun poodi ja näen, kas leian midgai toredat.
mmm.. mis veel. kool oli närviline, tunnen end jälle nii halva inimesena. kõik ootavad reedet ja diletante, aga mina arvan, et polymer pole kummist ja 1000 inimest sinna lihtsalt ei mahu.