tundub, et olen üle paari päeva jälle mingi sisemise rahu leidnud. ma ei tea, kas asi oli pikas ja igavas autosõidus, mille vältel oli mul aega elu üle järele mõelda või lahenesidki asjad kõik iseenesest, igaljuhul, minu sees puudub viha, solvumine ja igasugune äng.

ja vinguhais, ragisev telekas ning kohv tegid tuju üle mõistuse heaks. jah, ma jõudsin pärnusse.