neljapäeva õhtu lõpetasime tapperis ja kõik oli kaunis(kui jätta välja asjaoli, et mu selg pidi otsast kukkuma). imeline põhja konn ning palju kiidetud drama mama.
eile kohtusin üle pika aja kareliga, kellega oli kaasas seni võõras aga huvitav sten. istusime chicagos, tegime plaane, traditsiooniliselt meenutasime oma maailma avastamisi ja üldiselt olime üle pika aja jälle sõbrad. siis veetsin aega rahva raamatus, et saada korra kokku henriga ja siis vastu tahtmist koju rutata, et rääkida juttu sugulastega. pole vist vaja mainida, et parema meelega oleksin aega veetnud salvadoris.