leidke mulle hea vabandus et mitte kuu aega edasi lükatud disaini tööd ära teha ja kusntiajalugu õppida.

pärast kooli käisin rocca al mares ringi ja unistasin sellest, kuidas ma suve pärnus veedan, rattaga vanaemale külla sõidan ja lühikesi pükse ning plätusi kannan. ja hiljem oma kodust. ma mõtlen nagu.. päris oma kodust koos oma kuldsete kardinapuude, hommikukohvi ja sügavlillade kardinatega. imelik, et ma olen oma mõtetes sinna jõeääre lagunemiaohus majja sisse kolinud, kuigi ma isegi ei tea, mis sellest saab, aga oma unistustes olen ma juba isegi noad-kahvlid sahtlitesse valmis mõelnud. valus, kui pean lõpuks millegi muuga leppima.