lugesin viimaseid postitusi ja praeguste emotsioonide kõrvale tunduvad need, nagu mu elus mingit stabiilsust polekski. terve suve pendeldasin tallinn-pärnu vahet nii, kuidas tuju tuli. vahel ei maganud nädal järjest kodus, ehkki olin pärnus ja käisin tööl. nüüd pole juba kaks nädalat tööl käinud, aga see aeg tundub selles tegevusetuses nii pikk. käisin küll maal lagesi värvimas ja olen palju õmmelnud, sünnipäevasi tähistanud ja suve lõppu nautinud, aga just rutiin on puudu. nüüd hakkab sügis kätte jõudma, aga esimest korda tunnen hirmu selle tohutu teadmatuse ees, mis mind ees ootab. ma ju niii tahan minna, aga mõned asjad jäävad pooleli ja kripeldama. taaskord tahaks aja mujal kinni keerata, et saaks endale sobival ajal oma "teisi elusi" edasi elada. väga keeruline...