eile peale viiendat tundi tundus, et lihtsalt olemine oleks parem, kui kehaline. niisiis ajasime mirjamiga oma anorakid selga ja võtsime suuna 40 peale. sellega paar minutit sõitnud, tuli mõte minna rahvusraamatukokku, sest kumbki meist pole seal veel käinud, aga näe, jõudsime välja hoopis vanalinna kunstigaleriidesse, sest veerandilõpp on kohe-kohe käes ja vaja arvustused ära kirjutada. peale seda kaunist jalutuskäiku jätsin mirjami üksi ja jooksin kohvikusse väike pariis, kus ootasid henri, markus ja kaarel. oli vaja minna õismäele, henri ja markus otsustasid joosta, sest 16 tuli. mina võtsin rahulikult, läksin nr 6 peale ja jõudsin ikka neist varem kohale! ahhahhhhaaaa. kui olime lõpuks jõudnud õismäe humanitaargümnaasiumisse, siis sagisid seal kõik juba ringi, sest õhtul ootas ees aasta sündmus - kooli HOTi valimine. lahe oli vahelduseks seda saginat ja pinget kõrvalt näha, ise sellest oluliselt mitte osa võttes. õhtu kujunes võrratuks, henri oli laval uskumatult naljakas ja ka teiste fantaasia ei jäänud talle alla. ning kui keegi ei plaksutanud siis no.... mina ja lizeth ikka plaksutasime. pisut kurb oli ka. olin ju kõrvalt näinud, kuidas need 7 noort kuid harjutasid selle jaoks ja siis sai see kõik, suur ja ilus, lihtsalt pooleteise tunniga läbi. žürii otsust ootasin pingega, panused olid ju ikkagi tehtud, ning loomulikult hoidsin ma omadele pöialt. ja sealt see tuli. henri valitigi aasta HOTimaks, palju palju emotsioone ja teatav pingelangus pärast seda. otsustasime, et on vaja minna aftekale, jõudsime kuhugi mustamäele, hullu süsteemiga majja, veetsime seal mõned kaunid tunnikesed ja asusime koduteele. ja kui see võit lõpuks kohale jõudis olime rõõmsad :)