ma olen LAIP. niii väsitav päev on olnud, kuigi sain sellest aru alles siis, kui jõudsin koju ja voodisse pikali viskasin.
hommikul bussis mõtlesin, et on viimane võimalus ümber mõelda ja ikkagi tabasallu ilmuda ja teha nägu, et pole vahepeal pabereid välja võtnudki. aga otsustasin täna siiski pelgu kasuks. thank god, tegelt, sest ma olen õiges kohas vist. oma kohvitopsiga ootasin hommikul mirjamit, sest niisama sisse lennata tundus imelik. kohtusime, koolis nägin veel armsaid vanu sõpru ja siis umbes miljonit uut inimest, kes kõik olid kohe alguses niiniii sõbralikud, et võiks nagu ära unustada, et alles esimest päeva olen tegelikult seal. siiski tuletas seda meelde koolikell mida ma ei kuulnudki ja see, et ma mitte millestki tegelikult aru ei saa, kuhu minema peab. pärast seda kiiiiirelt möödunud koolipäeva suundusime mirjamiga kohvicumi kus nautisime oma õpilase teed ja lobisesime laialt. liikusin koju ja noh.. sain aru, kui väsitav see kõik tegelikult oli.
No comments:
Post a Comment