igaljuhul olime kell pool kaksteist pärnus, minu maja ees, küll surnud jalgade ja kangete selgadega, aga siiski elus ja terved. asjad tuppa viinud, otsustasime minna veel burgerit sööma, sest burger tundus igal juhul asjalikum kui mingi kuiv võileib. kui tunni pärast koju jõudsime rääkisime veel enne magamajäämist voodis tunde, mille käigus ma suutsin henri voodist alla lükata ja enda jaoks taasavastada kaheksakümnendate rokkmuusika, millest ma enda arvates olin täiesti üle saanud.
järgmisel päeval ärkasin ma kella üheteistkümne paiku selle peale, et henri lõi mulle läbi une küünarnukiga näkku, peale mida mul und enam ei tulnud ja ma otsustasin vanaemaga juttu rääkida. kella kahe paiku läks ta võsule ning me henriga sõime, vaatasime telekat ning saime igati sõbralikult läbi, mis meie jaoks tähendab siiski üksteise kiusamist, igal võimalikul moel. kahjuks on henri minust tugevam :( . kell pool viis avastasime, et oleme pool päeva lihtsalt maha maganud, ning kiirustasime siis ruttu skeitparki, kus toimus suve üks suurimaid joomisüritusi - kuldrula 2009. saime kokku sõpradega lasnamäelt, mille järel kiirustasime comarketisse, kus maksis dry ice kõigest kuus krooni! pärast kiireid arvutusi ja arutusi, mis õhtul plaanis on otsustasime korvi laduda 27 dry ice'i ja ühe suure pirnisiidri, mille järele mul isu oli, aga mis osutus pettumuseks, sest odava raha eest ei pruugi head asja saada. dry ice oli siiski hea, ning lisaks paljudele uutele sõpradele sai ka palju nalja kuursaali ees baaris, kus kõik oli jama, senikaua kuni me kerliga meelelahutaja töö üle võtsime, ehk siis hõivasime ülbelt mikrofoni ning lauslime kõva häälega kõiki võimalikke lugusi, mis meelde tulid. mingilt maalt tuli ka idee minna beach clubi kuldrula afterpartyle, kuhu me lihtsalt tähtsate nägudega turvade seljatagant sisse jalutasime, ilma midagi ette näitamata-maksmata ja lihtsalt hommikuni tantsides head muusikat nautisime.
järgmisel päeval jõudsime skeitparki eelmise päevaga võrreldes eriti vara, juba kell pool kolm. sellest hoolimata nägime siiski vaid in-line finaali, mis oli siiski vaatamist väärt, sest sõitjad olid tegijad. kella kuue paiku otsustasime siiski, et läheme õhtul viimase bussiga koju. seega me läksime mu korterist läbi, sõime, pakkisime asjad ning asusime siis teele.
hoolimata sellest, et buss jõudis tallinnasse kell 22:15 jõudsime siiski koju alles kell üks öösel, sest hääletamisest ei tulnud midagi välja ning järgi tuli kutsuda henri kasuisa, kes oli üsna solvunud, et ta keset ööd üles aeti.
No comments:
Post a Comment