nädalavahetus oli tore. reede õhtul jõudsin pärnusse, kuulasin ruja ja singer vingerit ja meenutasin neid aegu, millal viimati seal üksi olin. laupäeva hommikul käisin juuxoris ja peale seda värvisin ära oma öökapid, mille tagajärjel oli valge terve korter + ma ise. kui selle kaose ära koristasin tegin tiiru linnapeal ning üsna pea helistasid karel ja siim, kelle ma lahkelt endale külla kutsusin. olime, rääkisime, soovisime karelile head reisi ja otsustasime, et filmiõhtu oleks hea valik. meiega ühinesid risto ja martin ja nii me seal olime. pühapäeval õmblesin ning õhtul külastas mind henri, kelle matemaatika ja eesti keele koduse töö ma ära tegin ning peale seda vaatasime üle pika aja requiem for a dreami, mis tekitas taas selle tunde, et hakkame usklikeks ja oleme elu lõpuni karsklased. tegime lõpu nendele maailmaparimatele kommidele, mida ma jõuludeks terve kilo sain ja jätsime siis hüvasti ka.