ilusat naistepäeva.

kõik räägivad spontaansusest, selle puudumisest, selle olemasolust, selle igatsusest. mingi uus mood? kuigi minul vist spontaansusest puudu ei tule, ei ole see minu jaoks midagi erilist. mulle meeldib planeerimine, muidugi mitte üle planeerimine, aga ma tunnen end paremini, kui tean, mida teen.

olin täna jälle väga mittespontaanne, peale kooli käisin läbi viru keskuse rahva raamatust, mis on viimasel ajal minu põhiline tsillimiskoht, kui on vaja aega parajaks teha. seekord ootasin bussi. jalutasin baltasse, sõitsin koju. nädalavahestusteks on masterplanid valmis, kaua aega olen rahulikult võtnud, nüüd on aeg tasa teha. aga isegi kui on plaanid tehtud oskan spontaanne olla, ausalt.