taaskord kutsus henri mind enda proovikasse, seekord tähistama nende esimese demo valmimist. lugu pole ma veel valmiskujul, st. vokaaliga koos kuulnud, aga kitarr+kitarr+bass+trumm kõlab väga lahedalt, ootan juba, millal tervet lugu kuulen ;)
läksin kodust ära öeldes lihtsalt, et lähen välja, sest ma ei kujutanud ise ka ette, millal jälle koju jõuan, ja kas see juhtub öösel või hommikul, otsustasin "üks päev korraga - nii on nagu elu käib" meetodi kasuks, ehk siis ei mõtle ette, mida teen. linna jõudes soovisime erkiga henrile edu demoga ja läksime ise korra kadriorgu, sest erki pidi isalt raha saama. ülejäänud aeg möödus alkoholi ostes (mille käigus ma avastasin, et piisab vaid laiast naeratusest ja "ma olen kakskümmend üks, ei kanna enam dokumente kaasas" ütlemisest kui kõik vajalik juba olemas on) ja balti jaama taga kiviplokkidel istudes ning erki suhteid lahates. kui henri, markus, tarvi ja ringo salvestamisega valmis sai läksime proovikasse, kus oli tsämm, lõputu soolotrummi parandamine ja hea seltskond. öösel jõudsime käia ka lilleküla mäkis, mis seekord oli tehnilistel põhjustel(?) kinni ja ma olin suutnud oma pangakaardi proovikasse jätta, seega raha mul jälle polnud. õnneks polnud kõht ka tühi, seega ma lihtsalt istusin ja naersin, kui henri ja tarvi endale kõrvalt statoilist ostetud kabanosse ja krõpse sisse ajasid. eelmisel korral tundus see jalutuskäik läbi pelgulinna veidi hirmutavam, tõenäoliselt selle pärast, et tookord oli tee täiesti võõras ja ma olin kuulnud ka igasuguseid hirmujutte kopli liinide ja nende ümbruse kohta(täpselt sama lugu oli ju ka lasnamäega, nüüdseks julgen seal vabalt öösel üksi ringi liikuda), aga tuli välja , et pelgulinn on tegelikult päris armas koht. proovikasse jõudes otsustasime natuke magada, ma isegi panin endale äratuse, et jõuda esimese bussi peale, mis meid koju viiks. sellegipoolest ei saanud ma (jälle) endaga hakkama, sest kui ma ärkasin 10 minutit enne bussi väljumist üles ja mõeldes, et oi, nii hilja see buss nüüd ka ei läinud, siis ärgates, et buss läheb välja 7:20 ja me peaks jooksma , kui tahaks sellele jõuda. henri pole vist kunagi nii kiiresti tegutsenud, sest isegi, kui kingapaelade sidumine tundus mõtetu ajaraiskamisena, hirmus, et jääme bussist maha ja järgmine tuleb alles kell 10, jõudsime siiski balti jaama minut enne bussi väljumist(jumal tänatud, et ta proovikas on telliskivi linnakus, mis on otse balti jaama kõrval !). väänasse jõudes istusime veel bussipeatuses, kuulasime vaikust ja ma avastasin, et esimest korda elus on mul peale pidu ka peavalu. esimest korda elus ei läinud ma ka ööseks koju, ilma et oleksin midagi endast märku andnud/luba küsinud. tunne oli üsna sürr, natuke isegi hirmu tekitav, sest ma pidin ju siiski kuidagi koduuksest sisse astuma, samas oli mingi naljakas vaba tunne, et miski ei loe ja kõik ongi nii hästi.
ja kõik ongi hästi, sest midagi ei saagi ju agu halvasti olla, kui oled kuueteistaastane, elad oma vanemate kulul ja naudid.. tõenäoliselt parimat aega oma elus.
No comments:
Post a Comment