norge

norra. alati ootan, millal siia saan. viimasel päeval enne ärasõitu tekib tunne, et ei viitsi üldse minna, tahaks parem sõpradega olla ja midagi kvaliteetset teha. lennukis mõtlen jälle, et oh, kui lahe, saan emaga kokku ning saan jälle normaalselt kõike eesti keeles kommenteerida, ilma , et keegi mind imelikult vaataks. ning siis ootan pikisilmi, mil jälle koju saan. imelik. ei teagi, millest see tuleneb. ju ma siis olen lihtsalt imelik.
sain uue kaamera. või, noh, kuivõrd uus see on. lihtne cosina 80ndatest. viimased kaks päeva olen seda katsetanud. eriti naudin 2 kaadri tegemist ühele pildile, ehk siis, teen pildi, kerin tagasi ja teen veel ühe pildi, siis juba millestki muust. ja can't wait millal tulemusi näen ja mis üldse välja tuleb. sest pooltel piltidel olen unustanud välgu sisse lülitada või fokusseerida, ja see on juba midagi, mis on must do mehhaanilise peegelkaameraga.
shopanud olen ka, ja käisin "vanavanematel" ehk siis kai vanematel külas, metsikult kooki söömas. avastasin veel enda jaoks kultuuriajakirjad nagu looming ja vikerkaar, mille ostsin lennujaamast kaasa lugemiseks. jumala lahe.
homme lähen hamarisse. üksi, sest ema on tööl. ootan juba, sest nii vajan üksi olemise aega, siin on see keeruline, sest alati on keegi kodus. ja teisipäeval lähen koju. tegelikult pidime veel lätti minema, aga kardan, et see jääb ära, esiteks pidime me juba teisipäeval minema. teiseks neljapäeval on türisalul aasta pidu lasnakatega. kolmandaks minul ja henril ei ole enam tuju minna. sorri lätakad, see you next time.