rändasime mirjamiga ajas, käisime kohvicumis teed joomas ja sokolaadi söömas. aga see polnud üldse nii nagu oli varem. noh.. diivan on teises kohas ja üldse pole miski enam nii, nagu oli. aga kojusõit jõululaulude ja sulalume saatel oli äraütlemata armas ja nostalgiline. homme näen jälle oma kallist ema ka. ja nüüd tahaks natuke(palju) õmmelda ja olla nagu talvel ikka.
pelgulinna alguse ja hommikuäratuse lugu. ja norra ja lennujaama(millegipärast).
No comments:
Post a Comment