olen pärnus ja kogun energiat ning inspiratsiooni. teel siia peatusin hetkeks saugas, kus kunagi ka elasin, et näha, kuidas see üldse muutunud ei ole. minu aknas olid nüüd küll juba hoopis sinised kardinad, ent kiik oli õuel endiselt sama ja pesunööregi poldud vahetatud. nukker ja trööstitu oli see koht, samas aga armas ja kuidagi kodune, ikka veel.

läksin juba varakult magama ja veidi pärast keskööd sain toreda, ülevoolava kõne sõpradelt, kes otsustasid külla tulla. kohale nad paraku ei jõudnudki, ent mõte ise oli minu jaoks juba piisavalt väärt.

palju olen ringi jalutanud, ammutanud, näinud. puhkus missugune, aga varsti tahaks ikkagi tagasi tavapärasesse rutiini, mida nüüd veel ainult 5 nädalat jäänud ongi. kurb, aga tohutult pakub huvi see, mis hakkab juhtuma.

kohe-kohe hakkab kiire lõputööga. püüan sellele mitte mõelda, aga raske on ja pingeid tekitab see tohutult. loodan, et läheb ikkagi hästi. peab minema