sõitsin pärnusse soome mehega, kes on reisinud ümber maailma ja omab kilingi-nõmmel aiamaad. läks oma lilli kastma. temaga jutuajamine oli nii inspireeriv, tahaks hommepäev seljakotiga minema sõita. kohale jõudnud, märkasin, et reede on ja kell on piisavalt vara, et kuningas pole veel tunnid lõppenud. jooksin lillepoest läbi ja läksin oma algklasside õpetajat kallistama. ta peaks juba 40 kandis olema omadega, aga näeb endiselt välja 25! ja kõik oli samamoodi, nagu vanasti, nagu polekski aega vahepeal olnud, ainult autahvlil olid võõrad näod. kallis õpetaja saatis mu "oma klassi" tundi, aga et tegemist on põhikooliga ütlesid kiired rehkendused mu peas, et nad kõik oleks pidanud vähemalt 2 aastat istuma jääma, et see võimalik oleks. seega tegin lihtsalt viisaka hüvastijätu, tegin ringi kooli peal ja läksin sama vaikselt minema, nagu alati, sest hüvastijätte ma ei salli. teepeal varastasin sirelipõõsast paar oksa oma vaasi ja avastasin, et ma unustasin hambapastat osta, seega jalutan uuesti poodi.