sõitsime alissaga pärnusse, nähes välja nagu vene uusrikkad(või suurrikkad, ise otsustage). tähistasime seda siis kohe ruttu martiinidega oma toredas kodus kus vaid 7 kraadi sooja oli. varsti ruttasime poodi, ostsime palju rooga ja 2 liitrit hõõgveini. tunne oli nagu oleks jõuluvana juures käinud. punud täis hakkasime oma veini jooma ja jõime ja jõime kuni me juba päris purjus olime ja musud getter ja laura ka end minu juurest leidsid. käisime siis veel poes viina toomas(mis aga õnneks järele jäi) ja hullasime veel, kuni me alissaga otsustasime minna kuhugi keldripeole, kuhu tundmatud inimesed meid kutsusid. seal oli mingi kommuun. galerii, külmkapp õlle täis ja palju vinüüle. need kutid seal räppisid ja meie saime tasuta veini juua, mis oli niiiiiiiii toreee. tantsides suutsin end suvisesse surfikasse mediteerida, siiralt tundsin jahedat liiva oma taldade all ja tunne oli täpselt nagu seal õhtuti pärast tööd. natukese aja pärast jooksime sealt minema, ma ei teagi miks, aga me läksime kiriku aeda kohustuslikke telefonikõnesi tegema ja korrutasime, et me tohime ainult tõtt rääkida, sest me oleme kiriku aias ja jumal näeb.. noh, mida iganes see ka lõpuks tähendama ei pidanud.. lõpuks tundsin, et ma hakkan usku pöörduma seal ja jooksime koju, kus ruttu tuttu läksime, et mitte midagi rumalat enam teha ei jõuaks.