elu on nii imelikuks läinud. millestki enam aru ei saa, maailm on imelik, aega ei eksisteeri, rääkimata kohustustest.
eile oli niii niiii niiiiiiii imeline päev. pärast geograafia ajusurma ostsime nautimuse veini, kiirnuudleid ja viinamarju, et suunduda siis heina korterisse. ja päise päeva ajal alaealised lapsed purjus. lällasime poodi uute järele ise korrutades peace and love in da heina korter because the geograafia exam is over ia imestades, kuidas me suutsime nii geniaalse lause välja mõelda. kell 4 otsustasime, et kodused murumängud enam pinget ei paku ja on vaja piljardit mängida. kell 7 jõudsime lõpuks piljardisse aga lõpuks istusime ikka alissaga all trepil ja tegime telesaadet. ja kui tuvid otsustasid oma teed minna läksime mirjami ja henriga lihtsalt harjumäele muusikat nautima ja küüsi lõikama ning siis pilvi vahtima sest elu oli niiiiii kuradima ilus kui vihma ka näkku sadas lisaks kõigele. ja bussis sai otsustatud, et mirjam koju ei lähe vaid tuleb minu juurde elama. kiriku juures tegime veel romantikat sääskede ja põleva taevaga. hommik oli ka ilus. mis kell on? üheksa. oi. ma peaks koolis olema, nojah, mis siis ikka.
kallis andre üllatas mind enda kohalolekuga haljasalal. leidsime talle uue kuuma stiili, ostsime bakhosest kuuekrooniseja suundusime seda nautima, et hiljem henriga spioone mängida.

ma armastan elu!