mulle ei meeldi pühapäevad, eiiiii meeldi lihtsalt. alati see kõige mõtetum kodusistumise päev, midagi teha ka pole ja kui arvad, et kell võiks vabalt juba üheksa olla avastad, et tegelt on hoopis alles viis.
eile sain martini ja kristjaniga kokku. nagu ma neid viimasel ajal eriti harva näeks. me oleme rohkem suhtlema hakanud jälle, mis on positiivne. sõime mäkis kõhud täis, sõitsin prisma ees ostukäruga, läksime tabasallu. jõudsime kallaste poodi täpselt kell kümme. aegluubis joostes saime täpselt kõik vajaliku ostetud. jaanise juurde, jälle. seal olid juba otto, mirjam, dagmar ja jaanis. istusime, rääkisime, jõime. hingasime sisse hallutsinogeenseid gaase, vaatasime south parki. enne kolme läksin koju.
täna olen terve päev koristanud ja tühja pannud. põnev, kas pole?