kas ma olen teile rääkinud, kui väga mulle hommikud siin pärnus meeldivad? ükskõik kui raske tööpäev mind ees ootamas ka poleks, alati leian ma hommikul midagi head, mida teha. kord küpsetan pannkooke, teinekord kodujuustusalatit. siis lihtsalt sooja võileiba, kõrval värsket ja shampust. ja see minu köögiaken. kõigi lemmikkoht siin korteris. aga minu kõige lemmikum siiski. inimesed, kes mööda kõnnivad on tihti nii naljakad. ja see päike! mis sealt kunagi sisse ei paista, ainult varahommikuti. selle päikese nimel olen valmis ööotsa voodis vähkrema, sest see on päriselt kõige ilusam valgus, mis paistab läbi puulehtede mu kööki ja läbi selle minu tuppa. ja terve linn on veel udune ning suvi ei lõppe kunagi. te ei tea seda. seda saab ainult siis teada kui seda näha. aga päikest pole enam ammu näha olnud. on ainult pilved ja vihm veel järele jäänud. aga olgem ausad, need on peaaegu sama mõnusad.