любим этoт мир

2012-02-06T16:28:00.000+02:00

viimasel ajal on elu imeilus olnud, aga täna kasvas miski üle pea ja koolis olin haigevõitu. ja kummaline, kui lihtsalt see üle läks.
kaldaru ütles, et kui on südameasjad, siis tuleb kohe suu lahti teha. ja siis mul hakkas jälle paha, et ma selline pussy olen.

2012-01-05T14:02:00.004+02:00

teel on hea olla. teadmine, et ma pole päriselt mitte kusagil. ja mingisugune teadmatus ka edasise suhtes, sest eriti liikudes ei tea kunagi päris täpselt, mis järgmiseks saama hakkab. lisaks on lennujaamades alati turvaline, sest kõik kohad on musklis mehi täis, ja kui keegi just pommi ei pane, siis on kõik alati hästi.
ja kallid sõbrad, kes peavad meeles ning need ka, kes on olemas. aitäh, armsad. mõned üllatavad, mis on päris kurb. pole hullu- edaspidi valin inimesi hoolikamalt.
ja nüüd on hea kodus olla. mingi stabiilsuse tunne tekib, kui saan kohvri jälle pikemaks lahti pakkida, oma parimas voodis lebotada ja lihtsalt kommi süüa. kaua ma nii olla ei suuda, seda ma tean, sest varsti hakkan jälle sügelema ja siis on vaja taas liikuda.

2011-11-07T17:52:00.000+02:00

mulle siiiralt meeldib koolis käia, aga täna tulin sealt ära nii halva tundega. sellist pole mingi paar aastat ikka olnud. tunne, et iga väiksemgi idee või mõte, mille välja ütlen võetakse kohe minu kivikindla plaanina ja see kõik on muidugi nii vale. ükskõik mida ütlen. andke andeks, et ma viitsin natuke klassi asjade peale mõelda, kuidas oleks lihtsam ja parem, samal ajal, kui suurem osa ei tee sittagi.
ma pole nii perfektne inimene, et võiksin kedagi halvustada/maha teha, aga täna oli küll selline tunne, et trambiks maa-alla mõne.

2011-11-01T21:18:00.000+02:00

see on kurb, et NII PALJU on teemasi, mis mind huvitavad, aga isegi kui ma kuulan läbi kõik teemakohased podcastid ja loen raamatuid jääb õhku veel nii palju küsimusi. ja tulevad uued ja päevakohased ja vanadele ei jää enam aega. võiks pensionile jääda, siis oleks kõigeks piisavalt aega.
muidu on ilus. kool on nii tore, et tahes-tahtmata muutun ma aeg-ajalt kurvaks, teades, et see hakkab läbi saama. ning aina raskemaks muutub, et end kohtade ja inimeste vahel jagada. nüüd, kui ema ja kai eestisse tagasi tulevad, tunnen aina tihemini endal kohustust minna pärnusse, et nendega aega veeta, mis röövib aga paraku reeded-laupäevad mille veedaksin meelsaimini sõpradega.
šokk oli ka täna. seisnes selles, et ema helistas ja teatas, et niidul, meie majas on vargad käinud. aida uks oli maha lõhutud, otseses mõttes ja sealt oli minema viidud KÕIK! alustades nt külmkapist ja muruniidukist(suht obvious), lõpetades maailma ilusaimate kardinate ja minu tehtud imeliste klaaslaternatega. isegi taara! siiani ei mahu mulle pähe, kuidas mõni inimene saab olla nii madal, et murrab sisse teise inimese ruumi.

no ja lõpetuseks peaks ka midagi toredat ütlema, aga mul ei tule lihtsalt midagi head pähe.

2011-10-11T18:52:00.000+03:00

ma olen selle koha suvel täiesti täiesti unarusse jätnud... ma üritan edaspidi jälle usinam olla.

ma ei ole siiani aru saanud, mida tähendab värviõnnetus juukseid värvides. no kuidas kuidas ei oska inimesed endale õiget värvi valida. suvega pleekisin ma täitsa ära ja mõtlesin vahelduseks jälle tumedamaks punaseks. valisin siis ühe veidi tumedama vaskpunase kui olin ja üllatus üllatus- mu juuksed on pruunid ja nendes pole kohe üldse mitte punast. nojah, muutusi tuleb luua, aga see oli natuke ootamatu.

muidu on suht kooline. meil on rebastenädal aga ma pole oma rebast kordagi näinudki. ma olen siiralt pettunud, et ma pole saanud mõnelt armastavalt rebaselt statoili kohvi või baguette'e. lisaks on mul tegemata keemia ettekanne- ka seda ei tee keegi minu eest.

üldiselt on juba paar päeva soolakrõpsu isu. need krõpsud millel ei ole mingit sibula ega hapukoore maitset vaid puhas sool. mmmmm....

ja lõpetuseks- nädalalõpp tõotab tulla tegus, sest reedel on valitud(vabatahtlikele) gümnaasiumiõpilastele laager kloogarannal, ma ei tea veel mida see endast kujutab aga küll ma teada saan. ja laupäeval on rebastepidu, mille toimumine siiski endiselt küsimärgi all on, sest meil on veel kõvasti üle saja euro rahast puudu, et rent ära maksta.

2011-06-21T00:04:00.000+03:00

võin ju minna mere äärde soolast mere lõhna hingama ja õhtuks oma korterisse varjuda kogu linna sagina eest, aga ma igatsen hommikuti päikese ja linnulaulu peale ärkamist ja niidetud muru lõhna, rääkimata paljajalu ringi jalutamisest. linnas on ka tore olla kommunikatsiooni ja melu sees, aga vahel tahaks maale ka. varsti saab :)

2011-06-16T20:32:00.000+03:00

ma olen jälle oma pärnu rütmis, omamoodi tore töö-puhkus-magamine rutiin, aga miski siiski kripeldab. ma tean kes see on, aga midagi on veel...

hommikul oli jälle tunne, et elu pole, sest kella 1 paiku avastasin end vabal päeval si-sist, algul üllal eesmärgil, annikale kapivõtit viies, siis juba grisiine süües ning prosecco, rosé ja annikaga aega veetmas. lõpuks üks koogilõik ja limoncello ning neljaks sain tulema. jalutasin siis lillelise vihmavarju all rüütlisse, kaisale susse ei saanud, endale ka midagi ei leidnud, pediküüri jaoks salongis hetkel aega polnud nii, et läksin tühja kõhuga poodi hoopis. avastasin, et värsket parmesani polegi saada ja otsustasid pelmeenide kasuks. seejärel jalutasin mõtiskledes tagasi koju ja olin natuke nukker.

2011-06-13T22:28:00.000+03:00

nii hea oli maal olla, ja unustada ära kõik kohustused, interneti ja muu. tagasi võiks küll, aga ainult sõpradega, üksi hakkaks igav.

2011-06-02T14:20:00.000+03:00

pakin asju kokku. kõiki oma asju, et suveks pärnusse minna. valus on ja nii palju asju jääb pooleli, kogu teadmine, et olen eemal. nutma ajab. loomulikult tahan minna, aga ei taha ka. kahe linna vahel on nii raske end jagada, ja inimeste vahel. tahaks siin aja seisma keerata seniks kui eemal olen.

2011-05-27T12:48:00.000+03:00

sõitsin pärnusse soome mehega, kes on reisinud ümber maailma ja omab kilingi-nõmmel aiamaad. läks oma lilli kastma. temaga jutuajamine oli nii inspireeriv, tahaks hommepäev seljakotiga minema sõita. kohale jõudnud, märkasin, et reede on ja kell on piisavalt vara, et kuningas pole veel tunnid lõppenud. jooksin lillepoest läbi ja läksin oma algklasside õpetajat kallistama. ta peaks juba 40 kandis olema omadega, aga näeb endiselt välja 25! ja kõik oli samamoodi, nagu vanasti, nagu polekski aega vahepeal olnud, ainult autahvlil olid võõrad näod. kallis õpetaja saatis mu "oma klassi" tundi, aga et tegemist on põhikooliga ütlesid kiired rehkendused mu peas, et nad kõik oleks pidanud vähemalt 2 aastat istuma jääma, et see võimalik oleks. seega tegin lihtsalt viisaka hüvastijätu, tegin ringi kooli peal ja läksin sama vaikselt minema, nagu alati, sest hüvastijätte ma ei salli. teepeal varastasin sirelipõõsast paar oksa oma vaasi ja avastasin, et ma unustasin hambapastat osta, seega jalutan uuesti poodi.

2011-05-24T22:12:00.001+03:00

olen teist päeva kodus ja PEAKS tegema ära 5 tegemata tööd kunstis.... aga ma lähen ikka parem siidrit jooma...
üldse sai otsustatud, et ei lähe enam kunagi kooli. win

2011-05-23T20:36:00.001+03:00

~~lubage mul abielluda~~

2011-05-16T20:14:00.000+03:00

veel viimased esmaspäevad kooli trotsides siidrite taga(täna äppl martini), näppides armanis asju, milles tahaks surra aga mille nööpigi ei suuda endale osta(tähendab kui ma poleks viimased kaks kuud pidudel käinud ja järgmised 3 aastat raha ei kulutaks, siis ehk isegi..), suundudes lindexisse odavate koopiate järele. kirudes, vandudes, väga kurje masterplane mõeldes. KURAT kuhu suvi kadus ja miks mul 328950789 järeltööd on.

2011-05-13T23:31:00.000+03:00

elu kulgeb ilusasti. kevad on super, samamoodi harjumägi, ükspäev alissa, järgmisel anettekesega. ning vapiano hõrgutised veiniga. kirjandust, kunsti, kultuuri on mahtunud viimastesse päevadesse ohtralt. ja nii hea tunne on seda kõike endas omada.
pärnusse jõudes avastasin, et pärnu on "valmis". ei, mitte teetööd mis kestavad novembrini ning mitte ka liistud minu toas, mida juba teist suve pole. pärnu fenomen on tagasi. puudel on lehed, valgus enam kööki ei paista. inimesed tulevad nädalavahetuseks puhkama ja mina kõnnin si-si 8-st trepiastmest alla näpus 2 kiss dryd õhtuks. küll veel mitte surfikas sooja rannaliiva peal, aga ikkagi. beach clubis on täna avapidu, kuursaalis esineb metsatöll, port arturis öömüük ja homme muuseumiöö. millal siin viimati nii palju korraga toimus? ja mina olen õnnelik, sest mul on pizza al tonno hommikusöögiks ja ütlemata hea elu.

2011-05-12T17:02:00.000+03:00

ma tahan su häält, su mõtteid
ja kõige enam su sõrmejälgi
igale poole

2011-05-02T18:37:00.000+03:00

esmaspäeviti alissaga peale 4. tundi lahkumine hakkab rutiiniks saama.

ma tahtsin KUMUsse minna, aga täna on esmaspäev.

selleasemel ostsin endale diori sukkpüksid.

2011-04-30T13:39:00.001+03:00

ja kui Joannakene veetis aega Tambet Tuisu kõrvallauas, siis meie Karitiga einestasime eile vapianos "unistuste printsessi" saatest Robertoga samas lauas. fafa

2011-04-30T13:34:00.000+03:00

ma olen kassiga kahekesi kodus ja temaga tülis. vähe sellest, et ta on üks väike paharet, kes asjadest aru ei saa ja peab hammustamist-küünistamist heaks naljaks on mul tema vastu allergia. ma nutan ja turtsun ja ei saa üldse hakkama endaga.
poleks kunagi uskunud, et ma suudan KASSIGA tülli minna :D

2011-04-27T23:00:00.000+03:00

käisin jälle üle pika aja orkestriproovis ja kui tavaliselt olen sealt lahkudes positiivses meeleolus, siis täna olin ma nukker. kurb oli mõista, et see, mida ma olen õppinud ja nüüd juba 10 aastat arvanud end oskavat on hakanud kaduma, sest elul on teised plaanid olnud ja nii olen ma sellest võõrdunud. kahjuks pole flöödimäng nagu jalgrattasõit, mille õpid ära ja oskadki, seda on vaja soojas hoida, aga ma pole seda nii mõistnud ja nõnda olen ma väga roostes.
ma arvan, et nüüd on väga viimane aeg end uuesti kätte võtta ja enda lõbuks harjutama-mängima hakata.

2011-04-25T19:29:00.000+03:00

nädalavahetus möödus kiirelt kakumäel ja pärnus. liigne enesestmõistetavus viskas üle ja nautisin üksiolemist lahtisel aknal, sest milleks minna supelsakstesse, kui ma olen pm samas kohas :D. õhtul, kui juba end üksildasena tundma hakkasin, tulid inglikesed eesotsas josefinega ja viisid mu rannapaviljonidesse, kus oli nii tore olemine ja soe ja sääsed, et aprilli võis rahulikult ära unustada.
pühapäeval tulin tagasi reaalsusesse, koju jõudes olid kõik kohad külalisi täis ja mingi hetk otsustasime rometiga, et on vaja tingimata ratastega keila-joale minna õlle jooma. tänu sellele avastasin varahommikul, et olen vanainimene, sest külm oli rattaga sõites mu põlveliigestele palju liiga teinud ja oiiii kui vastik ja valus oli. ma joon end neljakümneselt surnuks, kui see on seesama valu, mida vanainimesed üle kere peavad taluma.
siiski sõin hommikusöögi asemel tablette ja vedasin end kooli, mille ma sama ruttu ikkagi lõpetasin, otsustades alissaga hirvepargi ja siidrite kasuks. olime seal palava käes istunud ja nautinud, liitus varsti kaspar ja nii nad alissaga mupodemaale läksidki, mina lugesin veel tõest ja õigusest ja jalutasin siis solarise apollosse, kus nägin vana armsat mari, kellest on nüüdseks kirjanik saanud ja ise unustasin end tunniks raamatute seltsi. ja siis tulin koju ja sõin šašlõkki ja nautisin kasutut lebotamist.
ilus elu, elus õlu.

2011-04-22T20:31:00.000+03:00

MA ARVASINGI, ET SA MAGAD JA SELLEPÄRAST MA TULINGI, MA TAHTSIN MUNN OLLA.

2011-04-18T20:50:00.000+03:00

arutasime alissaga täna, et jaa, päeval magamine on surnud ring, midagi ei parane, kõik läheb ainult halvemaks.
arvake ära mida ma pärast kojutulekut 2 ja pool tundi tegin.

aga ma ostsin vabaduse väljakult märtsikellukesed oma ilusa kuldse vaasi sisse. nüüd on kevad mu aknalaual ka.

2011-04-16T20:45:00.000+03:00

vihkan neid pidude järgseid päevi. hommikul oli tunne, et suren sellesse pohmelli ja kunagi ei hakkagi parem. nüüd-12 tundi hiljem tunnen end viimaks hästi.
elu on ilusaks muutunud jälle. kevad muudab rõõmsaks ja selles rõõmus on nii tore olla.
kolmapäeval käisime mirjamiga kommipoes. veetsime tunni kangadžungli pudiosakonnas ja ei saanud arugi, et aeg läks. oh kui palju põnevaid asju seal oli. kallil henril oli sünnipäev ka, aga väsimus ja peavalu said minust võitu ja sööma temajuurde ei läinudki :(
neljapäeval jalutasime peale kooli kristjani, alissa, kaspari ja klausiga, nii rõõmus. pärast seda sõitsime linna, alissa ja kaspar läksid oma teed, meie kristjaniga suundusime vapianosse pitsale, mida pärast veel kajakatele ka pakkusime. siis istusime natukene sandriga ja jutustasime ja ma tulin koju ära ka.
reeede oli paras ulme. meie lõpukella näidend tuli esimest ja viimast korda otsast lõpuni sujuvalt välja. aktus oli emotsiooniderikas ja pärast seda lasti meid koju ka. läksin hankisin õekesele sünnipäevaks imeilusa kaelakee ja tulin korraks koju. leppisime kokku, et kell kuus saame alissa ja marisega balti jaamas kokku ja nõnda me henriga bussile istusimegi. tüdrukutega suundusime bastionimäele istuma ja siis liitus käts ka meiega. edasi suundusime moonshinei õlledele ja lõpuks hella parki, kus oli nii palju inimesi. selleks ajaks olime juba ülemõistuse purjus ja tahtsime alissaga rikaste ja ilusate keskealiste peole sisse murda, aga lipsudega mehed hirmutasid ära, seega läksime hoopis meeste wcsse meikima ja võtsime trepilt küünla, mis meid selles õhtus valgustas. järsku jooksin minema- kärtsu ja pätu sünnale. teepeal jooksin aga hoopis laurale otsa ja saatsin ta mündi ette, ise suundusin ikkagi trammile. nii hea oli jälle tabasalu inimesi näha, aga kaua see ei kestnud, sest millegipärast avastasin end tee äärest, kus korjas üles suvaline auto ja viis mu kesklinna. avastades, et alissakene on koju läinud ja marisest ei teadnud üldse midagi, liikusin loomelinnaku poole, et ka henriga koju minna.
hommik oli liiga õudne, et sellest rääkida. ainult küpsise-hapukoore-maasikatort on mind lohutanud ja nüüd ma hakkan omale kleiti õmblema. nagu ma viimasel ajal neid omale vähe teinud oleks.

2011-04-12T17:29:00.000+03:00

pole siia ka jube ammu midagi kirjutanud

kõht oli jube tühi kui koju jõudsin. tegin kolmekäigulise lõuna ja läksin seda õue päikese kätte õgima. nämma.
muidu on kevad, õues ja südames ja silmades ja igal pool. nädalavahetuse veetsin pärnus. seal on ka juba see kevad-suvine päikeseline kuldne valgus, mida talvel pole. nii nunnu.
ja eile sorteerisin kapist palju vanu riideid välja, mida hakkan nüüd suure õhinaga uueks tegema. tahaks näha, kaua see õhin kestab aint.

2011-03-25T14:06:00.000+02:00

vaheaeg on tore olnud. reedel sõitsin pärnusse ja chillisin seal üksi. laupäeval tuli kristjan ka ja õhtul liitusid meiega getter, laura ja elise. tore oli jälle koos olla. pühapäeval olime terve päeva lebos, aga kuna ilus ilm tekitas süümepiinu kutsusime getteri ka ja jalutasime poodi ja väikese ringi ning jõime siis dry applet ja koostasime edetabelit. esmaspäeval lõuna ajal sõitis kristjan tagasi tallinnasse, mina otsustasin veel natukeseks jääda. aga kuna üksi oli nii üksildane tunne, siis mõtlesin varsti ümber ja sõitsin ka tallinnasse. teisipäeval lamasin päev läbi voodis ja nautisin seks ja linna ja meeleheitel koduperenaiste vanu osasi. kolmapäeval pakkisin asju ja enne lennukile minekut nautisin kristjani seltsi vapianos ja bestselleris, kus mul õnnestus süüa maailmaparimat šokolaadi-trühvlikooki. aeg oli minna lennukile, kus sain muuseas oma küünelaki(kristjani arvates vanaema lauavakstu värvi) kohta stjuardessilt komplimendi. sõin jälle superhead norra hot dogi ja läskime emme ja kaiga meie ås-i koju, mis on otseses mõttes üks väike tuba. isegi keskmine hotellituba on suurem. eile shoppasime outletides, kus teiste asjade hulgas soetasin 29 krooniga imepehmed wrangleri teksad ja 39 krooniga dolcegabbana pesu. uskumatu! pärastlõunal saime halva uudise osaliseks, mille järel sõitsime moelvi koju. kai läks oma vanemate juurde ja meie emmega vaatasime filmi Holiday, mis oli niiii ilus ja tore, et kõik oligi nagu filmis. aga nüüd ma panen riided selga ja lähen jalutan emme ja kaiga alla jõe äärde. tsiu

2011-03-14T20:16:00.000+02:00

ma lähen iga päev super tujuga kooli, sest soojemad ilmad ja päike lihtsalt teevad mu hommikud, aga miski/keegi suudab selle peaaegu iga päev niii ära rikkuda. aitäh õpetaja rea.
pärast kooli õgisime kristjaniga eatis ruttu punud täis ja läksime siis tuvisi toitma ja lõpuks kohvicumi sooja pooleks tunniks. teraapia missugune.
nüüd on jälle tohutu tuhin õmmelda aga lõigete võtmine ja lõikamine on niii vastikud tööd, et ma kardan, et hetkel jääb asi selle taha kinni, sest kui lõpuks kõik tükikesed väljas on tahan ma juba oma kleidid minema visata. ja mul on niiiii äge kangas mida on pika kleidi jagu aga mul on tunne, et pikad kleidid teevad mind veel lühemaks ja väiksemaks niiet mu süda nüüd tilgub verd, mõeldes, et pool sellest jääb kasutult seisma.

300

2011-03-06T17:09:00.001+02:00

niii hea tunne on sees (miinus pohmeluserõõmud) ! this was fucking it, kui seisime "perega" nukuteatri blackboxi uksetaga ja ootasime oma pealeminekut. ja kordaminekut! 6 tegelast leidsid autori ja esikaga sai lõpuks ühelepoole :). uskumatu.
kui olime oma esmasest rõõmujoovastusest üle saanud, läksime moonshinei õlledele ja ma proovisin ka selle stuxi imeasja ära. ja oiii kui rõõmsalt siis juba kadri juurde teele. KAS SINA TEAD, KES OLI SLOBODAN MILOSEVITŠ RIVER??? ja sauna ja viinarõõmud ja niiiii head sõbrad. hea kui on palju nalja. hommik oli tore ja mis üle jääb selle joome ära oli moto. ikkagi jäi üle. ja kui kukerpalliga mäkki jõudsime ja pohmakaõgimise tegime oli elu ka ilus. ja sander-väärt poiss- nõustus mu koju tooma oli kõik kõige paremas korras kui saab igasuguseid veidraid blogisi ka kirjutada veel.

2011-03-05T08:48:00.000+02:00

jõudsin koju, olin rampväsinud ja sellepeale läksin loomulikult magama. kui laura mulle poole kümnest helistas ja soovis, et ma pärnusse end seaks olin mina just tule kustu pannud ja pikali heitnud. paar tundi hiljem kristjan ei uskunud et ma magan ja rääkis, kuni ma otse telefoni ääres uuesti magama jäin. unes nägin, et eelmise aasta võitjana taheti minu kollektsiooni näidata kusagil moeshowl ja ma olin rõõmus, kuni see kõik lavale jõudis. need ei olnud minu tehtud riided! ma olin vahkvihas, mismõttes esitatakse mingit paska minu nime all, öeldes veel, et vahet pole. siis ma seal natuke olin vihane ja hiljem nägin kuidas läbi terrorirünnaku terve linn pm hävis, a ma ise olin kõrvalmajas ja vaatasin aknast. päris kole.
a täna paistab päike ja debussyga ärgata oli nii tore. varsti lähen linna, sest lõpuks on kätte jõudnud esietenduse päev. ilus päev nukus ootab ees. ja kell 19.45 loodan kõiki sõpru ja sugulasi Nukuteatri blackboxis näha. etendus on tasuta ka veel pealekauba!

2011-02-21T16:04:00.000+02:00

iii elu on nii ilus kui kõik on hästi ja kohustusi ei tunne. nädalavahetus oli random ja tore. reedel oli peo tuju aga läksin hoopis magama. laupäeval oli sama olukord, kuni pätu mulle südaööl teatas, et korjab mu autoga üles, viib kariti peole ja toob tagasi ka veel. ja siis ma olin seal mirjamiga twilighti stseene etendamas ja muusika saatel 43696803 korda keerlemas. kaks tundi und ja 4 tunnine raske laulupeo proov. seejärel läksin kristjaniga kompressorisse, kus pressisin peaaegu üksi sisse terve pannkoogi, pärast oli jube haiglane ja paha olla. pärast 2 liitrit õpilasteed ja kohvicumi jutte läksin ära koju magama ka.
täna oli ka tore. "kui päike välja tuleb lähme minema" süsteem töötab ka suurepäraselt ja prismas potte-panne avastada oli niiiii tore.

2011-02-15T16:12:00.000+02:00

pole siia ammu midagi kirjutanud.

hästi palju on juhtunud, samas, mitte midagi sellist, mida ma praegu kajastada tahaks. mu elus on mõni muudatus toimunud, hea muudatus minu jaoks.

täna on aga hoolimata -60 kraadisest külmast suurepärane ilm. mul on koolist üllatavalt pohhui. mu kohusetunne on talvepuhkusel ja nõnda otsustasin täna, et praktilist psühholoogiat ja bioloogia järeltööd(viimane võimalus täna) mul vaja ei ole. jalutasin marisega koolimajast välja ja otsustasin minna rocca al maresse, et bussini aega parajaks jalutada ja toita oma nõrkust ilusate ja kallite asjade vastu. korjasin paar ideed, mille kallal nokitsema hakkan ja unistasin niisama oma tulevikust rikkana koos roosa köögikombaini ja kullakarva kastrulitega. siis leidsin ivo nikkolost ühe imelise kevadvihmamantli, mille ma no matter what ka saan ja imetlesin üht viietonnist armani kella.
metsikult palju on ideid õmmelda, aga ma ei viitsi! panen oma peas kokku outfite asjadest mida mul (veel) pole. paraku puudub ressurss ja motivatsioon end kätte võtta ja natuke liigutada end nende suunas.

järeldus on see, et mul on vaja seda 12 tonnist lõunamaa reisi kahele millest perova täna rääkis. et saaks aja maha võtta, puhata, elu üle järele mõelda ja natuke energiat koguda. ja elu oleks hästi ilus.

2011-02-05T17:01:00.000+02:00

moeõhtu oli real success, nii palju ilu ja emotsioone ning siblimist ühe õhtuga on alati nii positiivne. hiljem läksime seda kõike veel tähistama ka ja seda toredamaks läks. aga nüüd tahaks olla oma kõige mõnusamas voodis ja magada 3 päeva järjest!

2011-02-01T17:24:00.000+02:00

moeshow tekstid ja masterplanid keerlevad peas ja silmades ja kõrvades ning varsti lähen lolliks selle peale. oleme see aasta kaspariga õhtujuhid ning see ei sisalda sugugi vähem stressi, kui ise osalemine. aga mingi ärevus on sees ning mõtteid on ohh, kui palju. lisaks on vaja valmis õmmelda oma kostüüm ja kehrwiederi taaskasutusvõistlusest võtan ka osa. ohh, kaks päeva võiks linnutiivul lennata, reede on niii põneev!
aga nii tore oli pärast kooli josefinega aeg maha võtta ning jalutada läbi sopase vanalinna ning lihtsalt lobiseda.
ja koolis on kõik nii keeruline ja nii palju palju on vaja teha, et ma ei teagi, mis saab.
nii informatiivne kõik.

2011-01-23T11:04:00.000+02:00

..mõnele lihtsalt ei sobi see nädalavahetusel kodus istumine.
kell oli 12, kui otsustasime getteriga, et pärnu on nõrkadele ja sõitsime politsei eskordil sindisse, kalli pärdi juurde, keda polnud 23958043 aastat näinud. seal olid meid juba rõõmsalt ootamas veel miljon sõpra ja mõned tundmatud ossid. pidu möödus suurepäraselt. tantsu, tralli nagu peab ja meie traditsiooniline "lõke" siimu ümber sai ka tehtud, iseasi kui õnnelik ta ise selle üle oli. varahommikul leidsime trepi alt kotitäie maizi, mis oli selleks hetkeks juba kulla väärtusega ja muidugi sai see ka kõik ära lahendatud kõik. 3 tundi lükkasime edasi bussi peale minemist ja rääkisime voodis kümnekesi juudinalju, kuni uni peale tuli. bussisõit oli ikka veel purjus ja "ma tahaks tal pea otsast ära lõigata" käis ilmselgelt mu lolli jutu peale. vabandust, kallid sõbrad. karli ja getteriga saabusime minu residentsi, et veel pohmakat edasi lükata, kohvi juua ja end paksuks süüa, aga nüüd on nad lahkunud ja ma istun oma printsessi seelikuga ja mõtlen, et peaks nõud ära pesema. pohmakat saab veel edasi lükata- mul on 80 vol viina. vaatab, mis homme koolist saab..

2011-01-22T13:46:00.000+02:00

home sweet home.
eile olin eesti keele tunnis õpetaja. tegime kokku-lahku kirjutamist ja hiljem lugesin karlsson katuselt ette. pärast kooli käisin annaga eatis söömas, sest pärnusse on pikk maa ja pelmeenid on head. see tundus piisav vabandus. seekord rääkisime päriselt kunstist ja kultuurist ning filosofeerisime niisama. hääletades sain ühe targa ja toreda mehe peale, kes on a&a kinnisvara ning reiu puhkekeskuse omanik, aga ta polnud üldse äri ja raha peal väljas vaid armastas tegelikult hoopis suusatamist ja oma perekoda. rääkis mulle, kuidas ta reiu rocki korraldab ja peagi hurtsiga kokku saab, et läbirääkimisi pidada nendega esinema tulemise osas. väga äge. muide ta mõtles ööklubi sugari nime ja kontseptsiooni ka välja. ta väike 6-aastane tütar oli ka autos, kes rääkis mulle oma sõpradest, luges aabitsat ette ning uuris, kas ma ikka meeleheitel koduperenaisi vaatan ning kandis siis ette oma arvamuse kõigist tegelastest. niiii nunnu, üks korralik printsess. koju jõudes valdas mind kergendus ja see tavaline "nagu polekski aega vahepeal" tunne. tegin süüa, jõin õlut ja kuulasin muusikat. siis vaatasin veel troojat, aga poole peal sai uni minust võitu ja uinusin oma romantikalambi oranžis valguses selles kõige mõnusamas voodis.

2011-01-20T20:52:00.002+02:00

kui koputad, oled ment ehk siis piiril piiritult priiust ja piiritust. kaks imekaunist päeva lõuna-eestis. käisime alissaga suusatamas ja kõigiga söömas ja kui teised lumega möllasid lamasin mina mirruga voodis ja rääkisime poistest ja elust ja.. poistest. käisime naistega saunas ka ja siis sai rahulikult.. pudelid avada. palju möllu ja kakerdamist ja jutte, jutte, luulet.järgmine päev sai lamada magamiskotiga põrandal mis on ka ütlemata mõnus tegevus ja oh seda rõõmu sellest kõigest. järgmine aasta eksiks veel sinna ära..

2011-01-15T15:43:00.002+02:00

mitu mängu korraga ja varsti saan põletada nii.

2011-01-13T19:37:00.003+02:00

mulle meeldib, et ma olen jälle rutiini ja möllu sees, sest vahepeal oli tunne, et minust ei saagi enam asja ja jäängi eluks ajaks koju istuma. vene keelt olime juba üle laskmas, kui otsustasime ikka double checkida, et meie nimed kohalolijate nimekirja saavad ja sattusime.. vene keele tundi. mis oli aga lõbus ja noh.. polnudki hullu. pärast kooli läksime mirjami ja erkoga lidosse praekartuleid sööma ja kohvi jooma ja näitustele, kus ma juba käinud olin. aga oligi tore järele mõelda ja uusi asju avastada. erko jättis meid maha ja meie suundusime lindexisse mirru pesu kollektsiooni rikastama ja siis rotermanni, kus on endiselt nii kodune kunne, kuigi dÖÖ oli mingi eelmises elus. aga kõigist maailma asjadest sai räägitud ja lõpuks läksime bussi peale ka ning mirjam läks trenni, oo tubli inimene ja mina tulin ära koju.
homne tõotab ka päris äge tulla, sest ma olen tundmatu kuti sünnipäevakingitus.. ma ei tea päris täpselt veel mida sellest arvata, aga ma olen vapper ja pean vastu. ja kui ma ellu jään siis võib-olla jõuan veel pärnu poistega vabandama ka, oh seda ilu.

2011-01-12T20:15:00.002+02:00

ma võiks ikkagi terve oma ülejäänud elu üle lasta sest mulle nii meeldib ülelaskmine. hommikul kui söödud-sätitud sain, otsustasin, et kes õigeks ajaks kooli jõuab, on lohh ja läksin uuesti magama. kui end lõpuks bussi peale vedasin ja kella 9ks lillesse jõudsin, otsustasin oma väärtuslikku tunni aega veel kulutada ja võtsin statoilist veel kohvi enne kui tundi jõudsin. poole tunni pärast selgus, et vene keele õpetajat pole, nii, et läksime mirjamiga veel kristiinesse coffe-ini, sest seal on kõik joogid praegu 1 euro eest! nii toreee. siis pidasin ühe toreda väitluse inkas ja kunstis, kus ka õpetajat polnud otsustasin, et pohhui style is da style ja tegin oma kosmose töö 30 minutiga valmis. siis staaritsesin veel natuke 10 klassi geograafia tunnis, kus aide tubli mind mõnitas ja käisin füüsika järelvastamises, kus selgus, et me mariega peame vist strippariteks hakkama, sest elektrikuid meist ei saa, kui füüsika periood 2 on...
üldse oli terve tänane päev nii rõõmus ja toreeeee et ma võiks iga päev nii hea tujuga koolis olla.. küll maailm oleks üks ilus paik siis.

2011-01-11T19:11:00.003+02:00

ma olen seda hetke kolm aastat ootanud. täna, kui issi koju tuli, tuli ta kohe minu tuppa ja tõi mulle.... TOOLI! mul ei ole kirjutuslaua tooli siin toas mitte kunagi olnudki ja koguaeg olen varastanud õe toast või saunast ja NÜÜD LÕPUKS on mul päris enda oma. ilus pruun ja seljatoega :) ma olen niiiiii iii iiiiii röömus!

2011-01-11T16:36:00.003+02:00

ee ma olen nüüd kaks päeva koolis ilusaid unenägusi näinud ja kas me nüüd palun palun võiks kevadega pihta hakata?
carrie bradshaw, sokolaad ja mu voodi on mu parimad sõbrad ning ma tahaks väga üht pizza prosciuttot si-sist. tänan.

hometown glory

2011-01-08T13:20:00.005+02:00

vaheaeg on praktiliselt läbi ja ma ei tea nüüd mida tahta. ma tahan väänasse minna ja kooli oma sõprade ja rutiini ning stressi sisse, sest omamoodi tekitab see mingi õige tunde ning raske on eksida, kui enamus on minu eest juba otsustatud. ja ma tahan siin olla, puhata ja mängida, vahel ka märatseda. mõnikord lihtsalt istuda köögiaknal, vaadata alla ja mõelda, sees kindlustunne ja rahulolu. oodata õhtuid ja kõnesi, juua palju cuba libret ning melonisiidrit ja nii vabalt end tunda. siin on talvel hoopis teistmoodi hea. selline hubasus mida suvel pole. valgus on natuke külmem ja õue eriti ei kipu. ja kuidagi palju ruumi on, kui aknad kinni on, sest suvel on nad mul ju 24/7 pärani. ja ma igatsen neid väikeseid, vahel tähtsusetuid asju. näiteks kütmisel tulev vinguhais, soojad sussid külmade põrandate peal ning see varahommikune kuldne päikesevalgus! seee valgus mis mu kõige lemmikum on ja mida talvel haruharva näeb. ja ma tean, et juba nädala või kahe pärast olen tagasi, nagu polekski vahepeal aega olnud, sest siin olles ma ei mõtle ja ei mäleta tallinna elu, tallinnas olles ei mäleta pärnu elu. aga ikka on alati nii nukker ära minna, sest nii palju asju jääks justkui pooleli ja veel on vaja nii palju teha. igakord on see nii ja igakord ma halan.

2011-01-05T15:03:00.001+02:00

narva mnt. ja maneeži tänava nurgal. oh kui tore on sealt alati mööda sõita.

Pangem tänavatel' tüdrukute nimed, kuhu lihtne oleks eksida,
lennujaamadele tütarlaste nimed, mille ooteruumis seksida.
Pangem linnadele tüdrukute nimed, o kui ilus oleks ilm ja maa
ja planeetidele tütarlaste nimed, et koju saaksin lennata.

Pangem tänavatel' tüdrukute nimed, sest nii võin teed Sul't küsida
ja raketibaasidele tütarlaste nimed, et avakosmoses seksida.
Kontinentidele tüdrukute nimed, o kui ilus oleks elada
ja ka galaktikatel' tütarlaste nimed, sest koju viin Su ma.

Pangem kõigel tüdrukute nimed, küll siis silm saaks puhata.

2011-01-05T14:26:00.002+02:00

nii hea on korteris elada, kui väljas sajad päevas mingi 30 cm lund päriselt! peaks kojamehele paar euri jotsi viskama.
a mul on, vabandage väljendust, PÄRIS PASK olla, kui ma midagi ei näe, ei kuule, ei suuda liigutada, blablalbla. oh saatke mulle mõni supermees v spiderman või hoopis actionman kes puud kuurist tuppa toob ja poes käib..

2011-01-04T16:11:00.001+02:00

aa ma ostsin omale kraadiklaasi ka lõpuks. rikka, piiksuga ja puha. ja mu kehatemperatuur on normaalsest nii 2 kraadi madalam..

2011-01-04T16:07:00.002+02:00

god, koolini on veel nädal! tervelt pool vaheaega! mida te paanitsete??? jdhgjshnkshbkjdhdhdshudsfyhadag'afhgjfadkhpgiuwryt8urhgfdja,ksdanjg

ma ise ka ei viitsi, aga noh, ma lähen tähistan ajaloolist sündmust, et mul on külmkapis süüa ja söön!

ja mul on reaalne surmatõbi kallal. ma köhin oma kopsud kehast välja varsti. või siis läbmun ära sest ma ei saa hingata. (alissa ema ütleks, et see on suitsetamisest, aga mina antud hetkel nii ei arva)

2011-01-03T16:51:00.002+02:00

3 liitrit teed, purk astelpajumoosi, vietnami salv ja "the breakfast club". haigeks jäin da.

2011-01-02T22:19:00.006+02:00

2011-01-02T17:34:00.002+02:00

ma tean, et ei tohi kaotada "pidu sinus eneses" ja meie noormeestele meeldivad rebelid peod ja olgem ausad- see tuleb neil väga hästi välja. aga miks kuradi pärast terve mu korter punast veini täis on? :D seda on päriselt nagu igaaal pool! seintel, kappidel, põrandal, diivanil, patjadel. õnneks on kõik pinnad mul suht lihtsalt puhastatavad, aga ma ei viitsi ka ju iga kord :D

2011-01-01T17:08:00.003+02:00

nukker on olla ilma kroonita. nagu oleks puudu midagi. nii harjumatu ja tobe.

a ma alustan sealt, kust pooleli jäin. kui pärnusse saabusin ootasid kallid laura ja kaarel mind bussijaamas, et siis koos minu poole suunduda. peagi jõudis getter ka ja nii me istusime natuke neljakesi. siis lahkus kaarel ja asemele tulid kauaigatsetud oliver isiklikult, kristian ja rabbi. nii tore oli jälle üle pika aja nendega koos olla, lihtsalt lollitada, rääkida ja lihtsalt, talumatu kergusega olla. õhtu lõppes.. ootamatult. positiivses mõttes. hommikul tegime getteri ja lauraga oma pohmaka linnatiiru portaali sööma ja detaile arutama. hiljem käisin getteriga soomekelgutamas ja siis si-sis oma suurepärase crewga kauaigatsetud pitsasid ja uues kuues strozzaprettit söömas. bravo-õhtu otsustasin seekord vahele jätta ja tulin ära koju.
aastavahetuseks sõitsime mingi 20 aastat vana opeliga tallinnasse. kohtusime arabelli, marise ja kristeniga, kuid siis viisid teed lahku, nemad arabelli juurde soojendama ja mina joanna poole teele. no pärast pooletunnist nr 6 trolli ootamist sain kurjaks, sest ma ju ei teadnud, et kesklinnas liiklus kinni on ja mina tõnismäele kõndima pean. aga joantsi juurde jõudsin, kus oli tema maani purjus isa, annu, marie, minna ja mari. hiljem lisandus ka priit(priin) ja taas mängisime seda kohustuslikku "ma pole kunagi" mängu ning kell polnud veel uusaastagi, kui meie juba purjus nagu templielevandid(ma ei kujuta ettegi missugused on templielevandid ja miks selline väljend olemas on) olime. bussi oodates tegin oma igaaastase kohustusliku lumeingli ja mängisin trollis reisisaatjat, teavitades kõiki, et tõnismägi on seekord lõpp-peatus ja kõik peaksid sõidukist väljuma. uue aasta võtsime vastu vabaduse väljakul, kohates palju mususi ja siis kõik ära kadudes. juhtusin veel kokku oma kullakallite klassiõdedega, liikusime loomelinnaku poole aga vahepeal kaotasin nemad ka ära ja läksin siis üksi loomekasse, kus ütlesin, et olen kene vernik ja pean esinema, järelikult sain tasuta sisse. aga neid seal polnud ja siis ma neid oodates konfiskeerisin inimestelt uksel alkoholi(sest oma jookidega ju sisse ei saa, välja tulles saate tagasi... my ass...), aga no neid ma ei näinudki ja sõitsin keklinna tagasi kus tühja kõhuga mari üles leidsin et siis tacosse sööma minna ja siis veel patrickus istuda, juhtusime kokku veel mõnna ja mingi tundmatu noormehega, saatsime teised bussile ja siis läksin mina ka bussijaama oma esimest bussi ootama, nukralt, sest taskus polnud enam ühtki eesti krooni vaid majadega paberid ja eesti kaardiga kopikad. lõpuks jõudsin magama ka, kolme teki alla, sest toas oli jälle 14 kraadi küüüülma.

2010-12-26T11:22:00.002+02:00

klassikaline norra.. meeeletult öhtusööke, möödukalt igavust aga ikkagi armas.
jöulud olid natuke kurvad, sest mul polnud meeleolu ja igati oleks tahtnud olla parem kodus ja üksinda kodus vaadata, mitte 6 tundi norra möla kuulata. aga jöuluvana käis ka ja rikkaks sain. vöitsin lotoga ka, esimest korda elus. 150 nok, pole paha(kurss on 1,9).
ülejäänud aasta lubab tulla kiire ja mönus. 3 öhtusööki olen planeerinud veel kallite inimestega, aga tahaks jöuda pärnus lihtsalt puhata ja mängida veel ka.

kohustuslik HÄid JÖULE postitus

2010-12-24T16:41:00.004+02:00

näedsiis, kui tobe. septembrist saati olen jöule ootanud. novembris heegeldasin susse ja jöulutunne oli sees. ja nüüd, kui on päriselt jöulud, siis pole seda TUNNET mitte kusagil. kuuske ka pole, sest köik norra kuused on otsas ja metsas kasvavad ainult mingi 20 m körgused(muidugi on vöimalus ainult latv maha vötta).

oehh.. aga palju jöule teile köigile ikka selle peale!

(vabandan, mul pole seda lainelise katusega o tähte siin)

2010-12-23T12:58:00.002+02:00

kohustuslik lennujaama lugu, aegade algusest saati.

mu lendu on juba kaks korda edasi lükatud ja seis on päris igav, sest ma olen lennujaamas juu umbes poole kümnest saati ja praeguse seisuga väljub lennuk umbes 14.25. mu lemmik.

aga üks armas mitte nii teemakohane aga huvitav artikkel
Miks on lumi valge?

2010-12-22T21:16:00.003+02:00

tuba on peaaegu korras ja kleit saab ka valmis ja ülla-ülla mul on selle peale isegi perfect jakk kapis täpselt oma aega ootamas. kuigi, mul on tunne, et ma tahaks oma õmblusmasina(mida ma niiiiväga armastan) metsa maha matta, sest pole vaja enam nii lohakalt õmmeldud asju siia maailma.

istusime vennaga maas ja sõime tema raffaellosi, tema enda algatusel(mina ei jagaks oma sünnipäeva raffaellosi kunagi!) ja see oli nii lihtne ja armas, et tundus nagu meil polekski 13 aastat vanusevahet, vaid täpselt samasugune, nagu mina. noh, kommisöömises ongi, sest keegi teine meie perest ei armasta magusat(shame!).

2010-12-22T13:28:00.003+02:00

ma ei tea miks, aga alati kui tekib hetk kus võiks lähedastele midagi ilusat soovida ja kallistada-musitada, nt enne vaheaega või pühi(antud juhul siis mõlemad), siis olen mina see, kes vaikselt lihtsalt minema läheb. miks? sest ma ei oska seda! ma olen kas täiesti emotisoonitu sellisel hetkel või siis lähen üldse liiga emotsionaalseks. see on alatii! iga kord. õudne! kui südametu inimese mulje ma nii jätan? ja sama asi lennukite-busside peale minnes, niisama hüvasti jättes. pole ime, et keegi ei viitsi mind enam lennujaama saata, kui ma nii emotsioonitu ja tänamatu olen. ainuke selline olukord, kus ma end natuke välja vabandan, oli eelmine aasta samal ajal, kui tabasalust ära läksin oma nägu ja kõike varjates, sest teadsin, et üks kallistus veel ja ma nutan järgmised nädal aega. aga noh, ju see siis olengi mina.
muidu on kõik niiiiiii kaunis. lahkusin koolist oma eelmise aasta motoga- kui tuleb päike välja, lähen minema. ja tuli ja õu on niiiii ilus! nagu päriselt! ostsin veel viimased kingid ja verivorstid emmele ja nüüd valutan pead, sest miljon asja on teha ja noh, muidugi tahaks veel jõulugaalale jõuda, aga mul pole lihtsalt enam aega! jõulud ei saa tulla, kui mul pole kleiti ja tuba on hullem kui ussipesa rääkimata pakkimata asjadest, pesemata pesust ja veel sada häda. aga ma ütlen sellepeale fuck that ja lähen õue suusatama, kuigi suusatada ma ei oska, sest häbi on olla kui on selline ilm ja kapis on kogu suusavarustus olemas, mida ma kunagi ei kasuta. tsiu

2010-12-20T20:51:00.000+02:00

see on lihtsalt niiiiinunnu lauluke.

2010-12-15T18:49:00.003+02:00

muide mangos on imeilus hanesulgedest roosa kleidikene. kui keegi tunneb, et tal on 2395 krooni üleliigset raha, siis S on täitsa minu suurus ja õnnelik oleksin ka jah.

2010-12-14T15:59:00.002+02:00

kui ma otsustasin, et kool on nõme, vastik ja paha ja torisedes minema läksin, seadsin sammud kesklinna, poodidesse. jutud käivad, et lohutuspoodlemine on vale, aga järelemõeldes.. ma ei mäleta, millal viimati oleks mõni asi mind kiiremini rõõmsamaks teinud, kui uus kaunis pesu, pluus või huulepulk. a võib-olla on asi lihtsalt minus.

2010-12-13T19:15:00.003+02:00

koju tulles olin elevil, sest lõpuks ometi on mul 4 meetrit kangast kindla plaaniga õmmelda(mitte et mu kapp poleks täis kangatükke mis ma olen ostnud "oh see näeb lahe välja" emotsiooniga ja millest ma võib-olla kunagi midagi ei teegi). võtsin lõiked ja lõikasin ja mõõtsin ja... fuuuuuu.. ikkagi jäi väheks. eks ma siis homme jälle sammun poodi ja näen, kas leian midgai toredat.
mmm.. mis veel. kool oli närviline, tunnen end jälle nii halva inimesena. kõik ootavad reedet ja diletante, aga mina arvan, et polymer pole kummist ja 1000 inimest sinna lihtsalt ei mahu.

2010-12-12T13:14:00.002+02:00

KUI kaunid 24 h. eile ärgates otsustasin, et teen kiire tiiru linna peal ja kolin siis getteri juurde elama. ja nii saigi. päev täis koristamist, naeru, siidreid ja piidreid. panused ja ootused õhtuks. korraks kohutav uni ja siiiis läks lahti. ilusad ja head inimesed, bailat, tantsu, naeru. karoliniga kardinate taga varitsedes saime kõige värskema gossipi osaliseks ja kuiiii palju draamat mahub ühe õhtu jooksul sellesse tondilossi. tähtsaid jutte ja pilke ja natuke röövimisi ka, kahjuks. nojah. aga ilus oli see sellegipoolest. ja kui teistel oli aeg lahkuda rääkisime veel getteriga terve selle õhtu üksikasjalikult läbi, mõned kõned ja uni ka. öösel ärkasin kui niru otsustas mu peal magada, siis koputus õlale ja "kes sa oled" ja "kas pidu oli väga perses?". nojah, selline see purjus getu juba on. millised üllatused said ilmsiks kui oli aeg koristada ja taaaskord, selgus, et kõige parem mees kõiksuguste tööde jaoks on naine(mina isiklikult). lahkumisehetked olid kurvad ja läbi paaaksu lume suundusin koju ka.

2010-12-11T09:53:00.002+02:00

kuii kaunis õhtu oli laurakesega. niii lihtne oli see, kui ta jõudis kohale sõnadega "kallis, ma olen kodus", nagu alati ja siis tunde istuda ja rääkida temaga. ta on armas. getterit me selleks õhtuks ootama jäimegi, aga otsustasime minna kesklinna öömüügile, sest kui saab kell 23 port arturis chillida siis peab seda tegema. vaatasime ära kauni ilutulestiku, võtsime vastu uue aasta ja suundusime siis barbarusse, kus oli taas ütlemata mõnus õhkkond. meist vanema generatsiooni kunstnikud, palju tasuta veini ja laser silmas tantsisime seal ja elu oli oiiii kui kaunis. kahjuks jäi meie külaskäik selleks korraks üürikeseks, sest laural oli aeg koju minna ja üksi ma teda jätta ei suutnud. siis teepeal helistas veel pärt ja otsis sooja kohta. lubas veel kõne peale visata, aga seda ma ootama jäingi diivani peal magades. lõpuks kolisin voodisse ka ikka.

2010-12-04T15:56:00.004+02:00

sõitsime alissaga pärnusse, nähes välja nagu vene uusrikkad(või suurrikkad, ise otsustage). tähistasime seda siis kohe ruttu martiinidega oma toredas kodus kus vaid 7 kraadi sooja oli. varsti ruttasime poodi, ostsime palju rooga ja 2 liitrit hõõgveini. tunne oli nagu oleks jõuluvana juures käinud. punud täis hakkasime oma veini jooma ja jõime ja jõime kuni me juba päris purjus olime ja musud getter ja laura ka end minu juurest leidsid. käisime siis veel poes viina toomas(mis aga õnneks järele jäi) ja hullasime veel, kuni me alissaga otsustasime minna kuhugi keldripeole, kuhu tundmatud inimesed meid kutsusid. seal oli mingi kommuun. galerii, külmkapp õlle täis ja palju vinüüle. need kutid seal räppisid ja meie saime tasuta veini juua, mis oli niiiiiiiii toreee. tantsides suutsin end suvisesse surfikasse mediteerida, siiralt tundsin jahedat liiva oma taldade all ja tunne oli täpselt nagu seal õhtuti pärast tööd. natukese aja pärast jooksime sealt minema, ma ei teagi miks, aga me läksime kiriku aeda kohustuslikke telefonikõnesi tegema ja korrutasime, et me tohime ainult tõtt rääkida, sest me oleme kiriku aias ja jumal näeb.. noh, mida iganes see ka lõpuks tähendama ei pidanud.. lõpuks tundsin, et ma hakkan usku pöörduma seal ja jooksime koju, kus ruttu tuttu läksime, et mitte midagi rumalat enam teha ei jõuaks.

2010-11-26T22:00:00.002+02:00

aeg on maas ja natuke nukker on olla, kuigi põhjust nagu polekski. jalutasin, lobisesin kalli lauraga, kes on ka kodus, haige. vähemalt seekord ei tekita mulle süümepiinu(tule kohe, ma toon sulle pelmeene ja shamapat). vaatasin metsas päkapikumaju. läbi ülilumiste puude vaadates on siin isegi päris kaunis. kui mitte öelda, et mul paar korda hing kinni jäi. isegi mu oma maja nägi kaugemalt välja selline, kus mulle isegi elada meeldiks. irooniline, mh? ja nüüd vist muud ei olegi, kui breakfast at tiffanys ja uni. ma tean, et selles voodis ma hommikul segamatult magada ei saa, sest ma pole siin majas üksi aga... loota ju võib, huh?

2010-11-24T16:32:00.002+02:00

kui tore oli eile kallist tsämmsi näha, veeta aega nostalgiat täis chicagos õlleklaasi taga ja palju palju rääkida, kõigest, mis vahepeal rääkimata on jäänud. siis käisime veel läbi rimist, ja et bussini oli pool tundi aega, läksime ww passaaži sooja. see koht on ikka uskumatu. inimtühi, näeb välja nagu mõni odav lõunamaa kaubamaja ja kole ka veel pealekauba. koht iseenesest on super ju, miks nad selle asemele midagi toredamat ei tee jäi meile arusaamatuks.
tänane koolipäev oli nõmeeee! ma ei tahtnud seal üldse olla ja ainult mu voodi mõlkus mu meeles. inglise keele lasin üle ka, mis oli asjatu, nagu välja tuli. pärast kooli veetsin natuke aega erkoga, naerdes raamatute üle ja bussipeatuses kohtasin henrit, kes on nüüdseks kahjuks... võõraks jäänud. see pole enam üldse nii nagu vanasti. tuim vestlus ala kuidaslähebmisteinudoled ja ei mitte midagi erilist. kurb ka natuke jah.

2010-11-22T16:42:00.002+02:00

nädalavahetus oli imeline. kahekesi aeg emaga, pikad ringid linna peal, õhtul sõbrad-sõbrannad ja head mõtted. panin oma toas riiulid lõpuks üles, mis juba aasta aega ootasid. ja kappidele nupud. jälle tekkis küsimus, et milleks mulle mees??
koju sõites üllatas mind getteri kõne ja üldse ei tahtnud koju väänasse minna vaid osta kohe pilet tagasi.
koolis oli ulme täna. niii palju naeru, komme, jäätist ja mandariiine. (ja millegipärast sidrun ja laim ka mu kotis. huvitav)

2010-11-18T16:37:00.003+02:00

rändasime mirjamiga ajas, käisime kohvicumis teed joomas ja sokolaadi söömas. aga see polnud üldse nii nagu oli varem. noh.. diivan on teises kohas ja üldse pole miski enam nii, nagu oli. aga kojusõit jõululaulude ja sulalume saatel oli äraütlemata armas ja nostalgiline. homme näen jälle oma kallist ema ka. ja nüüd tahaks natuke(palju) õmmelda ja olla nagu talvel ikka.

pelgulinna alguse ja hommikuäratuse lugu. ja norra ja lennujaama(millegipärast).

2010-11-16T19:41:00.001+02:00

emme tuli ja tõi mulle imeilusa kanga. ainult, et konks on selles, et see tükk on liiga väike ükskõik mis lõike jaoks... ja kuna ma oma õmblusmasina ka lõpuks pärnademaalt ära tõin ja näpud juba ammu sügelevad on vaja KOHE PRAEGU sellest midagi õmmelda ju.. nii ma siin istun ja ragistan ajusi, panen puslet kokku, kuidas sellest midagi välja võluda... oh my...

2010-11-14T12:48:00.002+02:00

kui lõpuks läbi une aru sain, mis nalja mu telefon teeb ja kõne vastu võtsin kuulsin kahte ütlemata kallist häält, kes olid vangis kaugel ja lubasid sealt ära tulla, et olla koos. pärast veel paari arusaamatut kõne olid need kaks nunnut lõpuks mu akna all. süüa, rääkida ja noormehi oodata, keda me paraku ootama jäimegi(sest noh, telefoni me ei kuulnud..). ja kui tundide pärast arvasime, et on aeg natuke puhata (enne hulgaliselt kohvi joonud, tark tegu, mhmm), kuulasin nende nohinat, vaatasin kõrvaltoas põlevat tuld ja rahulolu oli see, mis mind siis täitis. õnnetunne, jah, kõik oli niii hästi.

2010-11-13T18:07:00.001+02:00

pole ammu tundnud rõõmu üksi olemisest. kuulata hõõguva söe helinat, lihtsalt olla. gossip girl ja shokolaad. unistada, unistada, unistada. kui hea.

2010-10-31T14:12:00.001+02:00

pole veel asjade pakkimisegagi alustanud, aga igatsen juba praegu tagasi pärnusse. kas leidub veel kodusem koht?

2010-10-28T15:36:00.002+03:00

kõik on natuke segaseks ja sassi läinud, nii, et ma ei saa päris täpselt ise ka aru miks ma olen ja mida ma tahan..
aga hommikusöök kella kolme ajal on ülemõistuse hea. kurb, et ma jõuan oma vaheajarežiimi alles siis, kui see läbi hakkab saama.

2010-10-25T19:58:00.001+03:00

ma olen nii diip oma muusika, koristamise ja mõtetega.
ma ei saagi aru, mis nüüd toimub. veider on.

2010-10-21T19:19:00.003+03:00

nädal möödus.. kiirelt, nagu alati lõppkokkuvõttes paistab.
hommik oli tore alissaga väga tahtlikult tundi hilinedes. joonestamises sain tagasi enda lemmikõpilase staatuse... jeeee! päeva lõpuks jalutasin karitiga virus, jätsin enamuse rahast zarasse ja seadsime sammud eati, kohates teepeal evelini. punud täis, viisime mu raamatud tagasi raamatukokku ja läksime põnevust tundes tema piltidele roccasse järgi. uiuiuiuiuii kui toreee see oli. siis, otsustades, et veerandi lõpp vajab toosti, tõime prismast monte ja nautisime siis seda ka. pikkade juttude saatel sõitsime koju ja siin ma nüüd olen ka. peaks hakkama asju pakkima, mille pärnusse saadan, sest ise lähen homme viljandisse kultuuri sisse ja siis juba laura hällipäeva tähistama. ja vaheaeg lihtsalt peab tulema ilus!

2010-10-18T17:29:00.002+03:00

iii i i ii i i iiiii tunne on nagu oleks jõuluvana juures käinud, sain koolis nii palju omaenda asju tagasi(pärast pikka pindakäimist). hoolimata süsti saamisest(aga ma sain kiita, sest olin tubli ja ei kartnud. noh, kartsin küll, aga ei jonninud), mille tõttu loomulikult kehalises kaasa teha ei saanud oli koolis ka ilus. pärast kooli käisin rocca al mares bussi aega parajaks tegemas mille käigus suutsin bodyshopi ja solaariumi jõuluvana juures käia.
ee... terve nädalavahetuse koristasin, nii, et mu tolmuallergia annab siiani tunda, aga garderoob ja sahtlid on korras. saaks ülejäänud toa kohta sama öelda... igatahes elu on ilus, reedel läheme viljandisse rongiga ja siis on juba vaheaeg ka :) arvake ära, kus ma selle veedan... :D:D

2010-10-11T17:06:00.002+03:00

nädalavahetus oli ilus jälle. mooses ei läinud mäe juurde, mägi tuli moosese juurde.
getter ja laura tulid minu juurde elama, kallis elise oli puudu. käisime vanalinnapeal lällamas nautisime koos olemist. laupäeval nautisime ilusat ilma ja otsisime getterile uut garderoobi. siis saatsin nad ära ja süda tilkus verd, sest mina pärnu bussile ei läinud, kuigi kutsuti ja lubati süüa ka anda. :(
pühapäeval siis puhkasin ja tänu sellele olen täna uskumatult virk olnud. tavaline väsimus puudub, isegi kehalises tegin kõik kaasa, rääkimata kunstist, kus töö otsast lõpuni tunniga valmis tegin.
hommikul oli õues jäääääaeg ja ma panin sossult riidesse. pärval tagasi tulles oli tõesti eskimo tunne. :/

2010-10-06T16:53:00.002+03:00

kool oli tuim, kaks kunsti passisin täiesti tühja sest puudusid motivatsioon ja inspiratsioon. rääkimata akrüülidest ja pintslitest. jubeeeee. klassijuhataja tunnis pidin ka vinguma, küll oli hea. siis jalutasime mirjamiga 40 peale ja sõitsime estoniasse. seisime tee ääres ja arutasime kas tal on targem tulla minuga eati või minna baltikasse. mõlemad olime baltika poolt, nii, et mina läksin jalutasin lindexisse, siis mõtlesin eati minna, aga ukse peal otsustasin, et üksi pole ikka see. leidsin sealt lähedusest tuttava joonistuse ka seinalt, oioioi kui rõõõõmus. tegin siis tillukese tiiru vanalinnas ja jalutasin trolli peale, et tabasallu oma uuuuele tasutasõidu kaardile järgi minna. olin uhke, tunne oli nagu võiksin kõikide maailma bussidega nüüd sõita ja ei läinud kooli bussi peale kus sõprade nägemise võimalus oli suurem vaid ikka liinibussiga. tundsin end nagu supermees oma uut roosat kaarti näidates. siis sõitsin koju, sõin röstsaiast kõhu täis(süsivesikud mmmmm...) ja kaalun kas uni on hea mõte või mitte. vist mitte. tsau.

2010-10-04T19:58:00.001+03:00

aa. tõin täna pildid ka ära. käed värisesid erutusest kui paki kätte sain. 171 seisis seal peal - 171 pilti. terve mu suvi oli seal sees. milline nostalgia ja igatsus tuli peale.

2010-10-04T19:15:00.002+03:00

eelmine nädal olin emo. ma ei saa päris hästi aru, miks. tüdimus oli ja pärnusse tahtsin, aga miski kripeldas nagu veel. ma ei saa siiani aru, mis see oli. reedel sõitsin koju, kui armas ja hea, rahutunne. laupäeval kogesin väikest flashbacki suvesse oliveri residentsis. samad inimesed, sama muusika, kõik oli sama. imeline. ja need performanced ning sketchid seal olid algusest peale kuld. naised ka. armastan. kui ainult kodutee nii külm ja segane poleks olnud purjus getteriga. aga siiski, saime täiesti inimtühjalt tänavalt vanamehe käest paki tikke. pühapäev kulges rahulikult moosisaiade seltsis. õhtul sain üle 3 kuu henriga kokku. jälle flashback. kui palju ühe nädalavahetuse jooksul saab?

mis veel? polegi nagu midagi... elan nädalavahetuste nimel, joon liiga palju, aga suitsetan palju vähem. kõik on nii veider ja mu tuba on sassi ja kodusemaks saanud. koduseks see vist ei saagi, sest ma elan juba 3 aastat mõttega, et see on ajutine lahendus. 2 aastat veel seda ajutisust, siis aitab ka naljast.

2010-09-30T15:50:00.002+03:00

väsinud, tüdinenud, vastik ja paha.
ja ma tean, et ehkki ma olen arvanud ja öelnud, et olen oma pärnu suvest üle saanud, tean ma, et pärnu on hetkel siiski ainus, mis mu tuju parandada suudaks. läheks kasvõi kohe.

2010-09-21T16:10:00.002+03:00

"tunni alguseni on jäänud kaks minutit" ja seejärel "õpetaja, äkki peaks talle kiirabi kutsuma". jah, ma jäin kooli koridoris magama. see oli performance.

2010-09-19T20:42:00.001+03:00

OI JAHHHH

2010-09-18T13:02:00.002+03:00

pannkoogid, tuli pliidi all ja õues tappev külm.
ma nii armastan neid hommikuid. mitmendat korda ma seda juba siia kirjutan? see on juba nagu minu pärnu blogi :D
reede oli maagiline. pärast kooli saatsin marise bussi peale ja sain siis mirjamiga kokku. lilles trolli oodates sadas taevast natuke dušši alla, aga ühtlasi oli üsna soe ja hea. kui mirruga kokku saime otsustasime, et kohvicum is da place ja läksime sinna märatsema(khmm.. mir lõhkus lillepoti ära :( ). kohvicum oli niiiiiii ilus. niiii rikkalik, MAAGILINE. õhk oli vihmast endiselt pisut udune, samas paistis päike ja suitsutoss oli nii abstraktne. imestasime, kuidas inimesed muutuvad ilma eriliste mõjutusteta, jõime oma teed(seekord 10 eek) ja sõime oma saiakesi. bussiga koju sõites paistis päike ja samal ajal sadas lausvihma, taevas oli ühtlaselt tumehall ja puud olid kullakarva rohekad. imeilus oli see taaskord. jõuan koju, vahetan riided ja oijahhhhh, mõnuus. teen facebooki lahti ja silmad tahavad pimedaks jääda. tuled pärnusse või saad tappa. loomulikult ei lase ma sellist asja endale kaks korda öelda. kolme tunni pärast ÕNNELIKULT pärnus, comarketist rikaste joogi komponendid ja ladies night@ my place. küll oli hea. metsikult gossipit, littimist, tähtsaid jutte, masterplane. ma armastan teid, lirwad.

2010-09-16T14:51:00.002+03:00

üks koogitükike tundub liiga armetu, kaks on ka ikkagi kuidagi vähevõitu. ahh.... perssse kah, mul oli sitt päev! läheb 3.
ei, ma ei mõtle enesetapumõtteid. ja mu tervise ja lähedastega on kõik korras. no worries. asi on palju lihtsam(aga sada korda keerulisem) ja sügavalt minu enda probleem. aitäh.

2010-09-15T22:01:00.001+03:00

ükskõik mida ma ka ette ei võtaks - ma armastan kolmapäevi! ilus olemine pärnus, natuke nukker, aga ilus. ja nüüd on rahulikum, natukeseks vähemalt.

2010-09-13T18:13:00.004+03:00

tagasilöögid on halvad ja üks selline lõi mu täna mõneks hetkeks ikka korrrralikult rivist välja. praegu on veel väga vara alla anda ja ma tõestan end ikka korralikult enne kui ma seda teen. loodan parimat, kardan halvemat.

2010-09-12T23:29:00.002+03:00

pärnu (suve) fenomen on küll selleks korraks talvepuhkusele läinud, aga minu pärnu armastus talvepuhkusele minna ei kavatsegi.
getteri juures sain aru, et asjad ei liigu iseenesest ja võtsin end lõpuks kätte. mõtted on positiivsed.
AGA soooooo many questions. siiiski.. õhtune olek oli vaba ja õhkkond nii kuradi super. kurb, et ma omleti põlema panin.

2010-09-11T11:57:00.002+03:00

milline õnn. mu kodu, mu voodi, mu stalkeri aken. mu iidvana arvuti, külm korter, ILUS ELU.
kui sammud jõudsid pärnusse helistasin laurale, kes oli niisama rõõmus kui mina ja plaanid õhtuks said tehtud. kodus nautisin seda valgust, olekut, lõhna ja no kõike mida sai. kiire külastus si-sisse ja siis koju, laskma sisse neid vanderselle kes mu uksetaga kükitasid. kui hea. ruttu pesus, asjad, getteri juurde ja siis see tüüpiline 5 tunnine sättimine-facebooki stalk-gossip-läbirääkimised. kiire käik port arturisse väga vajalike pükste järele. "oi kuule see nagu kukkus just siit seinalt alla." ja pool tundi aegavõttev rataste lukust lahti tegemine, sest nii kurb kui see ka poleks, olek oli juba švipsine ja nalja oli nabast allapoole ka veel. bandiidid, toit ja pudelid avanegu. ja kui jõudsid kohale ka kõik ülejäänud semud oli tuju niiiiihea niihea. today's tonight tonight's today today's tonight. mis köögipidu see siin on? ja siis sugarisse, sest seal oli ikkagi OTT LEPLAND. või noh, keda me lollitame, pianist oli kordades tähtsam. kui kurb, et neid ei näinudki. drama queen. see oli niiii alatu! x 2395890439052. kümnepealisest seltskonnast seadsime sammud tagasi viimasena ja kahekesi. ilusad jutud teel ja oi kui kohale jõudsime oli üllllatuuus aroomide näol. kõige imelikum öö mis olnud on. jutud geikoertest, akrobaatika vabakavast, getter on vist gei, sa tahtsid näha välja nagu ženja? KUI sündmusterohke, teguderohke, emotsiooniderohke õhtu. jaaaaaaaa, ma armastan teid endiselt!

2010-09-07T16:30:00.002+03:00

jalutasime mirjamiga kesklinna tema prillidele järele ja arutasime selle käigus kogu maailma filosoofiat. rääkisime rääkimata jäänud aga väga olulisi jutte suvest ja lihtsalt olime jälle koos. kui tore! ta prillid on trippivad. mulle umbes täpselt topeltkanged, ma vist ei leiagi inimest kellel on mulle parajad prillid.. sest ma näen! igaljuhul siis ta oli peaaegu nagu kivis ja seletas mulle mida ta kõike näeb.
avastasin täna, et ma ei tea kes ma olen ja mida ma tahan ja miks ma olen. noh, ei avastanud, aga see hakkas jälle kriipima, sest igal nurgal räägitakse karjäärinõustamistest ja mul on nagu... wtf? karjäär? ma olen 17, selleni on sadamiljon aastat aega ju, ma ei jaksa veel mõelda nii keerulistele asjadele. ja siis ma lihtsalt olengi, elu lõpuni. kulgemispsühholoogia(tervitan kärt käeselit, nüüd ma vähemalt tean, kuidas seda nimetada, mida ma mõtlen ja teen).

kui muhamed mäe juurde ei lähe tuleb mägi muhamedi juurde.

2010-09-05T19:57:00.003+03:00

ehk siis, laupäeva õhtul tuli pärnu minu juurde. suuuuur jällenägemisrõõm. siis kärdi juurde, kohtumine ülejäänud muskadega. traditsiooniline 2 tundi aega võttev "minemise" protsess -> sättimine, tervitusshotid ja oiiii kui hea olemine. teekond, kaaperdasime takso ja jõudsime kohale nagu me ikka. kiire käik korterisse kuhu pikemaks jäämise soovi aga paraku ei tekkinud. õlled protestis ja siis reis mööda linna. külm ja natuke väsinud. koitis, et suvi on läbi, enam ei ole nii, et terve linn on pidu täis. kurbushetk, uued semud, pikad armsad jutud ja lõpuks kojusõit.
kõige ilusam üllatus mis olla sai, aitäh teile. and once again - i love you.

2010-09-04T12:00:00.002+03:00

kõva võitlus iseendaga. suuur tahtmine alla anda, lihtsalt minna tagasi ja olla... aga milleks? ma tean, et pean püüdma ja küll ma varsti jälle ära harjun, aga suvi oli pikk ja nii mõnigi puges hinge. üritan iseendale vastu astuda, et nii ei saa kinni olla kõiges. aga rääkige seda mulle siis kui iga nurga peal korrutatakse et suvi on läbi jeeeee sügis ja isegi muusikatunnis laulame laule mis tuletavad meelde pärnu suve ja nutt tahab vägisi peale tulla. aga ma ju ei nuta kodust väljas.

2010-08-24T07:37:00.001+03:00

kas pärnusse jäämine oleks edasiliikumine või tagasiliikumine? ja mis saaks mu tallinna semudest, kas nad jääks mulle alles?

2010-08-22T23:53:00.003+03:00

tunne on niii vahelduv. ma olen õnnelik, et see kõik on läbi ja what happens in pärnu stays in pärnu, minujaoks. keegi kolmas ei pea teada saama. samas, on see kõik peaaegu läbi. homseks on lubadused tehtud, aga kes ütles, et homne nii metsikult hea saab olema? kõik rutiinne hea mida iga päev kogeda sain on läbi ju. töölt ära pidin tulema täiesti salaja, lampi, sest muidu tuleb meelde, et samamoodi kõnnin trepist alla kotis kaks kiss dry'd õhtuks alles järgmine suvi ja siis pisarad pisarad. loodan, et see ei jõua niipea kohale. uued head inimesed, kellega suve jooksul kohtunud olen ja kellega tahan kindlasti edasi suhelda. vanad head, kes on kaugeks kaugeks jäänud, kahetseda pole vaja, las see jääda ilusaks mälestuseks. ja kui palju olen õppinud elust, iseendaga hakkama saamisest ja üksi olemisest. ma ei oska enam teistega igapäevaselt arvestada. mina ja maailm. tahaks suurde ellu sisse murda, aga ahjaa, võiks kooli ära lõpetada. kui sürr ja fantastiline on see suvi olnud. üks parimaid, sest parim oleks liiga julgelt öeldud, teate, ma kipun eelnevaid unustama. ning jah, ma teen kokkuvõtteid kuigi lõpuni on veel nädal aega, kuid koos pärnuga lõppeb minu jaoks ka suvi. nüüd tuleb üks pikk nädalavahetus ja siis teise rutiini.

2010-08-16T22:59:00.001+03:00

kui halvaks saab minna? kõik sõbrad läksid ära, rannapeod on läbi, kedagi ega midagi pole! ma olen niiii üksi ja mulle on midagi sotsiaalset, väga sotsiaalset vaja. oioioioioi kui halvasti.

14082010

2010-08-15T12:35:00.003+03:00

niiiiiiii vaimustuses; nii meeeliülendav pidu. masterplan, siis joovastus ja siis palju palju, metsikult, haiglaselt palju tantsu tantsu. KUI hea muusika, kui paljad mehed, ilusad higised inimesed kõik koos saunas higistamas ise terve päev joonud ja oiiiii kurat kui hea see seal oli. ja kõik maailma inimesed olid kohal! terve pelgulinn! NIIIII ÄGE! palun kordust, täna õhtul. ma olen jälle seal, ei väsi ja tahan medalit sest suudan öö otsa kontsadel tantsida. jaaaaaaaaaah! niiiniiiniiiiiii vaimustatud!

2010-08-10T23:07:00.000+03:00

kaval pohmakas mis läheb ära ja tuleb tagasi nii nagu ise tahab. halb.

üllatusmuna tahaks.

2010-08-06T11:47:00.002+03:00

peaaegu kogu si-si crewga tähistasime mmm... neljapäeva? ideepoolest oleks pidanud see olema ärasaatmine nendele kes praegu meie imelisest seltskonnast lahkuvad, aga näe.. keegi ei mõelnud sellele. sõime maailma parimat sushit, jõime shampust ja tundsime üksteisest rõõmu. edasi suundusime sugarisse, kus pidu oli hea tänu seltskonnale, aga oleks siiski võinud kauem kesta. tartus näeme, raisk.

2010-08-05T13:19:00.002+03:00

kas ma olen teile rääkinud, kui väga mulle hommikud siin pärnus meeldivad? ükskõik kui raske tööpäev mind ees ootamas ka poleks, alati leian ma hommikul midagi head, mida teha. kord küpsetan pannkooke, teinekord kodujuustusalatit. siis lihtsalt sooja võileiba, kõrval värsket ja shampust. ja see minu köögiaken. kõigi lemmikkoht siin korteris. aga minu kõige lemmikum siiski. inimesed, kes mööda kõnnivad on tihti nii naljakad. ja see päike! mis sealt kunagi sisse ei paista, ainult varahommikuti. selle päikese nimel olen valmis ööotsa voodis vähkrema, sest see on päriselt kõige ilusam valgus, mis paistab läbi puulehtede mu kööki ja läbi selle minu tuppa. ja terve linn on veel udune ning suvi ei lõppe kunagi. te ei tea seda. seda saab ainult siis teada kui seda näha. aga päikest pole enam ammu näha olnud. on ainult pilved ja vihm veel järele jäänud. aga olgem ausad, need on peaaegu sama mõnusad.

2010-08-05T00:16:00.003+03:00

alkoholi piirangut ei tohiks panna vanuse järgi, vaid selle järgi, kes pudelit avada suudab. ostsin endale portast ülisupermegahea maasika shampuse, mida ma nüüd ila tilkudes pärast tööpäeva avama hakkasin, et klaasike juua. ja arvake ära. ma ei saa seda lahti! no mis ma nüüd peale hakkan endaga??

2010-07-29T16:28:00.002+03:00

milline õhtu, kui taevast sadas äikest ja me kalli mariaga otsustasime, et need, kes peale tööd otse koju lähevad on mõttetud. läbimärjad, aga nalja nabani. "appi, kuule, tinkerbell jäi ju õue!" ja si-sisse kontrollima, kas jänes ikka sai tuppa. ja kui sai, siis ujusime mööda supeluset koju sooja teki alla magama.
eile surf club. kuidas ma armastan neid kolmapäevi, reedeid ja laupäevi seal! tunne on nagu ameerika filmis kui kõik tantsivad liival ja mitte miski muu ei loe. ja kui hakkab vihma sadama, siis hakkab. veel lõbusam! milline õnn, et pärnus on rannapeod.

2010-07-25T13:12:00.003+03:00

oh see reede. kiire kõne martenile "tuled kohe kaasa või ma lähen üksi minema" ja juba seisimegi riia maantee äärees näpp püsti ja ootasime üllaid inimesi, kes meid viljandisse viiks. natuke enne südaööd kohal, rõõmujoovastus ja KUI palju sõpru! palju kohtumisi, trippimist ja valgret, enne kui jõudsin vaimustavale J.M.K.E.le mis kujunes üheks parimaks kontsertiks(ja kõige odavamaks! kui mitte arvestada tasuta kohti) kus mul on olnud au viibida. ja see nägu, millega villu meid lõpuks vaatas. see uhkus, mida võis pilgust välja lugeda. oleks mu isa mind vaid näinud, ta oleks oi kui uhke olnud. saatsin tsämmsi & co. telkima ja taaskohtusin marteniga, kelle õhtu polnud pooltki nii tore olnud. asusime teele taas pärnu poole, aga kell oli 5 ja autosi ei sõitnud. "tere! kas me tohime teie lehmasi vaatama tulla?" ja nii me seal vaatasime ja imestasime nagu ühed linnalapsed laudas ikka käituvad. pärast veel ring kanalasse ja siis vaarikaraksu, kus avastasime ühe mõnusa laka magamiseks. puhkasime mõned tunnid ja jõudsime juba varsti pärnusse ka. üks suve tipphetki kohe päris kindlasti.

2010-07-20T15:01:00.001+03:00

KURAT KAS SINA TEAD KES SUL KÜLAS KÄIVAD??? - võib-olla.

oli ainus asi mis mul täna üle pikema aja koristades pähe tuli ja järele hakkasin mõtlema, keda kõiki ma viimaste päevade jooksul võõrustanud olen.
aga nüüd on puhas ja hea olla. natuke aega.